Väljaotsa teeni kulgeva kergliiklustee ehitamine jätkub 2017. aasta kevadel

Vana-Tartu maantee kergliiklustee ehitamine jätkub ilmastikuolude soosimisel

Detsembri alguses lõppes Rae valda ja Tallinna linna ühendava valgustatud 0,6 km pikkuse Vana-Tartu maantee kergliiklustee ehitustööd, kuid tee rajamine Tallinna piirilt Peetri suunal kuni Väljaotsa teeni jätkub kuni kevadeni.  

Kergliiklustee ehitamine on rahastatud Linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meetmest ja Rae valla eelarvest. 

Vana-Tartu maantee lõik suletakse teekatte remondiks 10-28. oktoober

Seoses sõiduteekatte remondiga Vana- Tartu maantee lõigus, mis algab Tallinna piirilt ja lõpeb Tartu maanteel, toimub liikluse ümberkorraldamine ajavahemikus 10 -28. oktoober.

Tee- ehitaja Viamer Grupp OÜ teatel sulgetakse kogu maantee lõik ning liiklus on vastavate tähistega ümbersuunatud Peetri aleviku kaudu, kuid ühistranspordi jaoks läbipääs tagatakse.

Lisaks sõiduteekatte remondile toimub Vana – Tartu maantee äärde kergliiklustee ehitamine Väljaotsa teelt kuni Tartu maanteeni ning tee valmib novembri alguses.

Kergliiklustee ehitamiseks on saadud toetust Euroopa Liidu fondi meetmest „Linnaliste piirkondade arendamine“.

Ava ümbersõiduskeem

 

Novembris 2016 valmib teelõik Väljaotsa teelt Tallinnani

19. septembril sai kõikide osapoolte digiallkirjad töövõtuleping, mis näeb ette kergliiklustee ehitamist Peetrisse Vana- Tartu maantee äärde. Kergliiklustee ehitus algab Väljaotsa teelt ja lõpeb Tallinna linna piiril, kust edasi Tartu maanteeni valmib tänavu samuti kergliiklustee lõik. 
Väljaotsa tee- Tallinn kergliiklustee ehitab valmis Lemminkäinen Eesti AS ja lepingu maksumus on 518 297 eurot. Kergliiklustee ehitamise lõpptähtaeg on 19 november. Juhul kui ilmastik ei võimalda kergliiklustee ehitamise lõpetamist, tehakse viimased tööd 2017 kevadel.

Juuresoleval illustratsioonil on näha punase ja sinisega märgitud alal uue kergliiklustee kulgemine Vana- Tartu maantee ääres.

 

KUULUTATI VÄLJA HANGE PEETRI - TALLINN KERGLIIKLUSTEE EHITAJA LEIDMISEKS

Käesoleval nädalal kuulutas Rae Vallavalitsus välja riigihanke, millega soovitakse leida Peetrit ja Tallinna ühendava kergliiklustee ehitaja lõigus Väljaotsa tee kuni Tallinna linna piir. Pakkumisi oodatakse juuli lõpuks, ehitustegevusega saab praeguste plaanide kohaselt alustada augusti keskpaigas ning kergliiklustee peaks valmima oktoobris.
Hanke väljakuulutamine viibis, kuna ootamatult ajakulukaks osutus kirjalike kokkulepete sõlmimine maaomanikega, kellest mitmed ei ela alaliselt Eestis. Tänaseks on esialgsed kokkulepped sõlmitud ja saab alustada ehitustegevusega. Vallavanem Mart Võrklaev vabandab viivituse pärast ning selgitab, et alati ei sõltu kõik valla plaanidest ja tegemistest: "Meie suur soov oli kergliiklustee valmis saada 1.septembriks, kuid nüüdseks lahenenud maaküsimused võtsid kavandatust kauem aega. Uus kergliiklustee valmib oktoobrikuu lõpuks ning  enne kõige pimedamat ja lumist perioodi on turvaline liikumine kõigile tagatud."
 
Vallale teadaolevalt plaanib ka Tallinna linn lähiajal välja kuulutada hanke, mille käigus ehitatakse valmis kergliiklustee Rae valla piirist kuni Tartu maanteeni. Samaaegselt remonditakse Tallinna linnale kuuluv 600 m pikkune sõidutee osa.

Peetri - Tallinna kergliiklustee lõik loodetakse valmis ehitada kooliaasta alguseks

Vana Tartu maantee äärde rajatav kergliiklustee lõik algusega Väljaotsa teelt kuni Tallinna piirini loodetakse valmis ehitada kooliaasta alguseks, hetkel käivad läbirääkimised maaomanikega teeäärsete maade kasutusvaldusesse saamiseks.

Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul oli eesmärgiks juba suve alguses kergliiklustee ehitamisega alustada, kuid plaan pole realiseerunud maaomanikega pikale veninud läbirääkimiste tõttu.

„Paljude maaomanikega on läbirääkimiste pidamine maatükkidele kasutusõiguse seadmise osas lõppenud, kuid mõnede omanikega läbirääkimised kestavad. „ Kui kõik sujub, siis suve esimesel kuul jõuame nii kaugele, et Maanteeamet saab välja kuulutada hanke ehitaja leidmiseks,“ kõneles Võrklaev.

Plaani kohaselt ehitab maanteeamet välja teelõigu Väljaotsa teelt kuni Aasa põiguni ja vald rahastab samale lõigule tänavavalgustuse rajamist.

Aasa põigust kuni Tallinna piirini kulgema hakkav valgustusega kergliiklustee lõik on aga täies ulatuses valla ehitada ning see saab teoks meetme „Linnaliste piirkondade arendamise“ kaasabil.  Antud lõigu osas loodetakse samuti 2014. aastast alanud maadele kasutusõiguse seadmise läbirääkimistega lõpusirgele jõuda.  Vallavanem nendib, et kui teealuse maa kasutusõiguse küsimustes omanikega kokkuleppele ei jõuta, pole võimalik järgmise sammuga edasi minna. Vallavanem avaldab siiski lootust, et kõik läheb hästi, sest 17 maaomanikust 10-ga on kokkulepped saavutatud.

 „Protsess on veninud, sest kõik maaomanikud ei ole Eestis või ei olda maa võõrandamise tingimustega nõus,“ nentis vallavanem Mart Võrklaev.

Rae vald on planeerinud ehitada Assakult – Tallinnani kulgeva  5,7 kilomeetri pikkuse kergliiklustee kolmes etapis, millest esimene etapp sai valmis 2015. aastal. Käesoleval aastal töötatakse selle nimel, et valmiks teine etapp ja kergliiklustee jõuaks välja Tallinnani.

Kergliiklustee ehitamine algab teeprojekti tellimisega, mille alusel tuleb maaomanikega kokku leppida tee jaoks vajalikule maale kasutusõiguse seadmise küsimustes ning seejärel saab alustada ehitamisega.

Foto Rae Sõnumid

Järveküla ja Peetrit ühendava kergliiklustee lõigu ehitamine 2015. aasta suvel

 

Kindluse tee ja Turu tee on kergliiklusteega ühendatud

Järveküla Kindluse teest Assaku poole (üle Turu tee)  ehitatud teelõik on valmis

 

Alustati lisalõigu ehitamist Peetrit Järvekülaga ühendavale kergliiklusteele

Lisalõik algab Kindluse teest ja kulgeb sealt edasi Assaku suunas Turu teeni. Valgustatud kergliiklustee lõigu kogupikkus on 620 meetrit ja maksumus 137 900 eur. Objekti ehituseks saadi toetust Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusmeetmest „Linnaliste piirkondade arendamine.“

Töödega alustati oktoobri alguses.

 

 

Kergliiklustee valgustusmastid said moodsad LED valgustid 17. septembril

Kergliiklustee, mis ühendab Peetrit ja Järveküla 1.septembril 2015

Kergliiklustee, mis ühendab Peetrit ja Järveküla 1.septembril 2015.  

Kergliiklustee on värske asfaltkatte all

Juulis algab kergliiklustee ehitus Järveküla ja Peetri ühendamiseks

Juulis algab kergliiklustee ehitus Järveküla ja Peetri ühendamiseks

Juuli esimestel päevadel alustatakse valgustatud kergliiklustee lõigu ehitamist Järveküla Kindluse teest kuni Peetri Vana – Veski teeni. Vallavanem Mart Võrklaev allkirjastas hanke võitnud Viaston Infra OÜ – ga töövõtulepingu, mille järgi peab kergliiklustee valmis saama hiljemalt kahe kuu pärast ehk augusti lõpuks.

Objekti ehitust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusmeetmest “Linnaliste piirkondade arendamine”. Tööde maksumus on 255 934 eurot ja Rae valla poolne omafinantseering on 20%.

Järgmise aasta tee-ehituse kavas on ehitada välja Assakult Talllinnani kulgeva kergliiklustee II etapp, mis algab Väljaotsa teelt ja lõpeb Tallinnas.  Ülejärgmisel aastal ehitatakse välja III etapina kergliiklustee Assakult Järveküla Kindluse teeni.

Kolmes etapis väljaehitatava kergliiklustee pikkuseks on ligikaudu 5, 7 kilomeetrit.

 

Rae vald ja Tallinn leppisid kokku kergliiklustee lõigu ehitamises Vana- Tartu maantee äärde linna piirides

28. aprillil allkirjastas Rae vallavanem Mart Võrklaev Tallinna Linnavalitsusega koostöölepingu  Vana – Tartu maantee äärde kergliiklustee rajamiseks.

Vallavanem Mart Võrklaev ütles koostöölepingu allakirjutamise järel, et sõlmitud kahe omavalitsuse vaheline kokkulepe on väga oluline, sest nii saab tagatud Vana – Tartu maantee äärde planeeritud teelõigu välja ehitamine Väljaotsa teelt kuni Tartu maanteeni Tallinnas ühes tervikus. Võrklaev lisas, et Rae ja Tallinna vaheline koostöö kergliiklustee rajamise osas tõstab oluliselt ka liiklemise turvalisust, kuna piltlikult öeldes kõnnitee ei saa otsa linna piiri märgi juures ja sealt edasi peaks liikuma mööda sõiduteed.

Kokkuleppe kohaselt projekteerib Rae vald kergliiklustee lõigu Tallinna linnas valla piirilt kuni Tartu maanteeni, kuid linn ehitab selle oma piirides ise välja. 

Rae valla territooriumil on kergliiklustee projekt juba valmis ning tänavu alustatakse kergliiklustee I etapi ehitusega ning juuli lõpus peaks olema valmis teelõik Kindluse teest kuni Vana- Veski teeni.  Järgmise aasta tee-ehituse kavas on kergliiklustee lõik Väljaotsa teelt Tallinnani ja  III etapis ehitatakse välja tee Assakult Kindluse teeni. Kogu kergliiklustee pikkuseks on ligikaudu 5, 7 kilomeetrit.

Kergliiklusteede ehituseks taotlevad mõlemad omavalitsused raha „Linnaliste piirkondade arendamise" meetmest.

 

Rae Vallavalitsus kuulutas välja hanke Peetri-Assaku kergliiklustee esimese etapi ehitamiseks

Hankelepingu objektiks on Peetri alevikus ja Järvekülas kergliiklustee ning välisvalgustuse ehitamine. Pakkumuse või taotluse esitamise tähtaeg on 22.05.2015 kell 10:00.

Rohkem informatsiooni leiab riigihangete registrist. Hanketeade 162557. https://riigihanked.riik.ee/register/hange/162557. "Peetri-Assaku kergliiklustee esimese etapi (lõik nr 2) ehitus"

Hange kuulutati välja Rae Vallavalitsuse 28.04.2015 korralduse nr 592 alusel.

 

Vaata kaardilt, millise kergtee lõigu ehitamisega alustatakse 2015. aastal Assaku - Tallinn suunal

 

 

2015. aastal alustatakse Assaku – Peetri kergliiklustee ehitusega

Tänavu saab alguse kergtee ehitus Vana- Tartu mnt äärde, esimesena ehitatakse valmis valgustatud lõik Kindluse tee ristist kuni Peetri tuulikuni Vana-Veski teel.

Esmalt teelõik Kindluse teest Vana–Veski teeni

Rahataotlus Peetri-Assaku kergliiklustee ehituseks esitati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse hallatava meetme  „Linnaliste piirkondade arendamine“ nimekirja 2014. aastal. Meetmest saadav summa on 396 000 eurot ning omafinantseering peab selle juures olema 20%.

Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on Rae vallavolikogu poolt vastu võetud  2015.aasta eelarves  Assaku – Peetri kergliiklustee omafinantseeringuks planeeritud 99 000 eurot. „Töödega saab alustada niipea, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on rahastuse osas lõpliku positiivse otsuse teinud“, rääkis Võrklaev, kes nentis, et tänaseks on  edukalt lõpetatud ka nimetatud teelõigu ehituseks vajalik eeltöö, milleks on teemaa omandamine.

Käesoleva aasta sees ehitatakse välja ca 1,3 kilomeetri ulatuses valgustatud kergteed, järgmistel aastatel saab kergtee lisa, sest Tallinna piirist kuni Assaku alevikuni ehitatava kergtee tegemine on planeeritud kolme etappi.

Edaspidi ehitatakse kergtee välja Assaku alevikust Tallinnani

Kui tänavu ehitatakse välja teelõik Kindluse teest kuni Vana-Veski teeni, siis järgmistesse aastatesse on planeeritud teelõik Väljaotsa teelt kuni Tallinnani (2016) ja Assakult kuni Kindluse tee ristini (2017).

Vallavalitsusele teada oleva info põhjal hakkab Tallinn ehitama Vana- Tartu maanteele kergteed Tartu maanteest kuni Rae valla piirini samal ajal, mil Rae vald ehitab kergteed Tallinna linna piirist kuni Veski teeni. „ See saab olema aastal 2016 ning on igati hea tõdeda, et kaks omavalitsust ühitavad kergtee-ehituse samasse perioodi, et ei tekiks kergliiklusteede võrgustikku lünka“, kommenteeris vallavanem.

Kergtee ehitust aitab finantseerida EL meede

Meede „Linnaliste piirkondade arendamine“ on  ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava osa, mis on vastu võetud  aastateks 2014–2020. Meede toetab Eesti suuremate linnapiirkondade arengut ning on suunatud Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondadele. Samast meetmest taotleb Rae vald rahastust 2016 ja 2017 aastal ehitatavate teelõikude rajamiseks.

Kommentaar

Kergteede ehituseks otsitakse välisraha

Tänase seisu järgi on vaja erinevate asumite peale kokku mitmekümne kilomeetri jagu kergteid. Aga kahjuks kõiki kohe ehitada ei ole võimalik. Omavalitsus on Eesti riigi osa ja see seab ette kohustused, mida avalike teenuste osas teha tuleb.  See, et vald on saanud  omavalitsuste võimekuses pingerea parima tulemuse, on küll tore, aga reaalne seis ei võimalda elada muretult rikka vallana, sest paljusid elementaarseid teenuseid tuleb seoses elanike lisandumisega juurde luua. Viimastel aastatel oleme rajanud mitu lasteaeda, Peetri kooli laienduse ja samuti Jüri Gümnaasiumi laienduse koos spordisaaliga, mis on olnud kõik väga suured investeeringud. Lisaks tuleb ehitada Peetri piirkonda uus põhikool, mis ei ole sugugi väikse eelarvega objekt. Iga uue lasteaia ja kooli ehitusega lisandub ka suurel hulgal uusi töökohti ning vallavalitsusel tuleb tagada uutele kollektiividele head töötingimused ja maksta neile tehtud töö eest samuti väärilist palka.

Omavalitsus peab investeeringute eelarvestrateegia koostamisel vaatama alati seda, milliste objektide jaoks saab küsida välisabi.  Rahaliselt kulukate eelarvetega kergteed on need, millele saab kaasrahastust fondidest ja on igati otstarbekas piiratud rahaliste võimaluste juures seda kasutada. Seega peame iga investeeringut tehes tegutsema targalt ja võimalusel kasutama välisabi. Nii saame oma raha eest teha rohkem. Samas ei pruugita iga abi taotlust alati rahulda ja siis tuleb oodata järgmist võimalust. Samuti tuleb teede ehitusel jõuda maaomanikega kokkulepeteni teealuse maa omandamiseks, mis samuti võivad vahel olla väga ajamahukad, kuna inimesed ei ole alati huvitatud avaliku tee rajamisest. Vallavalitsus tegeleb antud teemadega pidevalt ja järjekindlalt, kuid lõpptulemuseni jõudmine võtab teinekord aega rohkem.

Mis puudutab kergliiklusteid, siis oleme nende ehitamise seadnud oluliseks prioriteediks ja planeerinud neid lähiaastatel üpris suures mahus rajada. Kergliiklusteid oleme valla eri piirkondades ka rajanud ja rajamise järjekord on valitud selle järgi, kus on kõige rohkem kasutajaid ning kus turvalisuse poolest on neid kõige enam vaja. Järveküla piirkond on valla asumitest kasvamise kiiruse poolest esimesel kohal. Kui üle 3000 elanikuga Peetri kasvas möödunud aastal 356 Inimese võrra, siis alla tuhande elanikuga Järveküla kasvas tervelt 264 inimese võrra. 

Kuna kergtee rajamise töö on väga kulukas, siis kahjuks ilma välisabita vald neid ehitada ei suuda, siis ka järgnevate aastate plaanide realiseerimiseks oleme oma soovid esitanud meetmesse „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ ja taotleme sealt järgnevatel aastatel kaasarahastust. Täpsemad plaanid ja info kergliiklusteede rajamise kohta perioodil 2015-2018 ja prognoositavad maksumused koos toetustega on toodud ka valla eelarvestrateegia https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4281/0201/4006/Rae_eelarvestrateegia_2015_2018.pdf# teehoiuinvesteeringute kavas lk 18.

Mart Võrklaev

Rae vallavanem

Vallavalitsus soovib tänavu alustada Assaku - Peetri kergliiklustee ehitamist

Valgustatud kergliiklustee rajamine kahe suure aleviku Assaku ja Peetri vahele on Rae valla käesoleva aasta tööprojekt, mille realiseerumisel muutub piirkonnas liikumine palju ohutumaks. Tegemist on Vana – Tartu mnt lõiguga, mida kasutavad aktiivselt nii koolilapsed kui täiskasvanud ning üha enam on see muutunud tervisespordi tegemise kohaks. 
Kergliiklustee asukoha valimisel on arvestatud jalakäijate liiklusohutusega ning Vana – Tartu maanteega paralleelselt kulgev tee on projekteeritud elamute poole, mitte põllu või metsa äärde, et inimesed ei pea kergliiklusteele pääsemiseks ületama sõiduteed.
Vana-Tartu maanteele kergliiklustee projekteerimisega alustati 2013. aastal. Jaanuari alguses said 25 kinnistu omanikud valla maa- ja keskkonnaametilt tutvumiseks maa plaani, kuhu kavandatav kergtee rajatakse. Samuti tehti kinnistu omanikele ettepanek läbirääkimiste alustamiseks ehituseks vajaliku teemaa võõrandamiseks. Oluline on läbirääkimiste kaudu jõuda kompromissini, mis kompenseeriks vastavalt omandi väärtusele õiglaselt võõrandatava maa. Boonuseks saavad kinnistu omanikud valgustatud kergtee, mis kasvatab kinnistu väärtust ning suurendab oluliselt turvatunnet oma kodukohas liiklemisel.
Ehitatava kergliiklustee kaudu saab olema liiklemine turvalisem vähemalt tuhandel elanikul, kel igapäevaselt on vaja teed kasutada. Vallavalitsus loodab, et kinnistute omanikega saavutatakse avalikkuse huve silmas pidades mõistlik kompromiss ning kergliiklustee ehitamise ettevalmistamise tööd ei pea lükkuma läbirääkimiste takerdumise tõttu edasi. 
Kergtee ehitamine on planeeritud kolme etappi. Esimene etapp sisaldab kergtee rajamist Tallinna linna piirilt kuni Väljaotsa teeni.  Teine etapp näeb ette kergtee ehitust Vana-Veski teelt Kindluse teeni. Kolmandas etapis rajatakse kergtee Kindluse teest kuni Assaku alevikuni.
Praeguse kava järgi on plaan ehitada sellel aastal valmis kaks etappi ja kolmas etapp jääb aastasse 2015. Kahe esimese etapi ehituse maksumuseks on ligikaudu 400 000 eurot ja ehitamine saaks teoks projektirahade saamisel Euroopa Liidu fondidest või riigi abi korral. Valla 2014. aasta eelarves on olemas kergtee ehitamiseks vajalik omaosalus, mis on 20% ehituse eelarvest.
 
Vana- Tartu maantee Järveküla külas
Näitan: 16 tulemust.
Elemente lehe kohta 20
of 1