6/2/16

Seljakotid selga ja Rae valda seiklema

 

Artikkel omal käel Rae valda avastada soovijatele, kellele pakub põnevust sattuda kohtadesse, millest veel pole saanud turismiatraktsioon.

Ees seisavad kolm suvekuud ja kui tahtmist elamusi saada olematu raha eest ja siitsamast kodu lähedalt, võib koduvallas ise julgelt ringi vaadata. Põnevaid paiku, mis end kohe kätte ei näita, kuid sisaldavad endast avastamisrõõmu, leidub siin mitme matka jaoks.  Sissejuhatuseks tasub uurida Rae valla virtuaaltuuri, mille leiab aadressilt www.rae.ee/virtuaaltuur, kuid järgnevalt anname mõned vihjed, kuhu kanti tasub kiigata, et seikluslainele häälestatuna saaks põnevalt aega veeta.

Laudisteega matkarada ümber rabajärve

Loodushuvilistele sobib Mädajärve matkarada, mille ülesleidmine on juba paras ettevõtmine. Ümber järve kulgev rada ise on täiesti tsiviliseeritud ja siltidega varustatud, aga kui sellele tahta läheneda ja mitte Suuresta Golfi keskushoone juurest, mis on selle matkaraja soovituslik alguspunkt, siis võib olla raja ülesleidmine omamoodi seiklus.

 

Foto Rae Sõnumid 

Mädajärve ümber on ehitatud laudisteega matkarada

 

Foto Peeter Lorents

Stend Veskitaguse külas, kust pääseb Mädajärve äärde

Traditsionaalsed külad

Loodus ja kultuurihuvilistele jagub vaatamist ka Rae valla lõunakülades, milleks peetakse tinglikult kuute küla: Suuresta, Suursoo, Salu, Urvaste, Aruvalla ja Vaidasoo. Muidugi võib lõunapiiri vabalt põhjapoole nihutada ja loeteluga jätkata, aga fakt on see, et need kuus küla näevad välja veel nagu päris traditsionaalsed külad.  Majapidamised ei asu kobarates koos, paksude metsade ja põldude vahelt kulgevad  kitsad ja käänulised teed, millest paljud on ka kruusakattega.

Foto  Rae Sõnumid

Moonipõld

Vaidasoo meteoriidikraater

Vaidasoo külast on muuseas avastatud meteoriidikraater. Geoloogid oletavad, et Tallinna külje all Rae vallas asuva raba all on suur mitukümmend tuhat aastat vana meteoriidikraater.

Objektil on kraatrile iseloomulik ümar kuju ja see on ca 300 meetrise läbimõõduga. Ülalt vaadates on ringi sisemus teist värvi. Kraater on ringikujuline ja meenutab kinnikasvanud järve kõrgendikul. Kohalik mees, koduloouurija ja ühtlasi ka objekti avastaja Peeter Böckler on kirjutanud, et  meteoriidikraater asub  lähedal asuvatest põldudest umbes 4-6 meetrit kõrgemal moreenseljandikul. Kõrgendiku ala on pehme ja vetruv, kuid selle ümber saab kõndida kruusapõhjaga rajal. Pehme ala on kaetud turbakihiga.

Meteoriidikraatri juurde ei vii ühtegi viitadega teed. Sinna jõudmiseks sõita minna Ellaku-Pikavere teelt Suursoo küla viida järgi, jätta auto esimese suure kõrgepingeliini lähedusse ning minna piki liini lääne suunas. Umbes 200 meetri pärast leiategi kraatri, mille tunnete ära ümmarguse kõrgendiku näol, mille ümber kuiv maa. Asukoha ülesleidmiseks võib nõu küsida Peeter Böcklerilt, kes töötab Vaida komando priitahtliku pritsumehena.

Foto Peeter Böckleri erakogu

Tumedam ala aerofotol märgistab kraatri ala, mis on põldudest kõrgemal alal.

 

Looduskaitseala Suursoos

Suursoo küla on üks neljast president Pätsi korraldusel ehitatud asundusküladest ja toonaseid maju on seal näha veel tänaselgi päeval. Selles külas asub ka jupike Paraspõllu looduskaitseala, mis on nime saanud sellenimelise talu järgi. Loodussõbrad on leidnud Paraspõllult 20 orhideede liiki ja seda siis 36-st Eestis kasvavast liigist. Kuulda on, et enam nii orhideederikas piirkond ei ole, aga  taimestiku liigirikkus on seal siiski säilinud. Paraspõllu looduskaitsealalt võib leida ka selliseid haruldasi taimi nagu võipätakas ja püsiksannikas.

Foto Ringa Kedelauk

Orhidee

Kaunis iidne Salu

Salu küla on rikas nagu teised lõunaküladki kauni looduse poolest. Selles külas tasub üles otsida kahe suure jõe – Pirita ja Jägala  jõgede veelahe. Veel tasub üles otsida Salust kultuurimälestisena arvel olev Tatamäe pelgupaik, mis on tõenäoliselt II aastatuhande I poolest perioodist 16.-18. Sajand. Pelgupaiku kasutasid inimesed ajutiste ohtude korral ning need olid looduslikult hästi varjatud, enamasti soo- ja rabasaared. 

 

Foto  O. Multer/ Muinsuskaitseamet

Pelgupaik - idast. 14.10.1986.

 

Rae külast leiab arhitektuurimälestisi

Üsna keset põldu leiab Rae külast  41 meetri pikkuse rooduvarjendi. Selle leidmiseks ei pea ülemäära vaeva nägema, sest põllud pole sealkandis suured, aga tähelepanelik peab ikka olema. Samblike, sammalde ja taimestikuga osaliselt kaetud varjend asub praegusest Rae teest (endisest Tartu mnt – Rae mõisa ühendusteest) umbes 160 m kaugusel ja Raeküla teest (endisest raudteetammist) umbes 120 m kaugusel.

Tegemist on sõjaajaloo mälestisega, mis tunnistati 16 aastat tagasi Eesti kultuurimälestiseks kui Peeter Suure Merekindluse Rae positsiooni rooduvarjend. Betoonist ehitatud varjend esindab Peterburi kaitsesüsteemi  ajastutüüpilist ehitist enne Esimest maailmasõda.

 

Foto Rae Sõnumid

41 meetri pikkune rooduvarjend

Rooduvarjendi lähedale jääb 1390. aastal rajatud Rae mõis, mille hoone on küll hävinud, kuid vaadata saab 1850. aastast historistlikku kivihoonet, mis ei paku küll säravalt korras rüütlimõisa tüüpi häärberi vaatamise elamust, kuid seevastu saab tutvuda kunagise linna - ehk rendimõisaga, mis tegutses Tallinna rae omanduses ning enamasti majandusmõisa keskusega.  Seda mõisa eristab veel uhketest mõisatest see, et sinna ei vii ühtegi puude alleed. Mõisa lähedal asuvad mitmed abihooned.

 

Foto Rae Sõnumid

Rae mõis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Author: SIGNE HEIBERG
Showing 0 results.