Tänavu saab alguse kergtee ehitus Vana- Tartu mnt äärde, esimesena ehitatakse valmis valgustatud lõik Kindluse tee ristist kuni Peetri tuulikuni Vana-Veski teel.

Esmalt teelõik Kindluse teest Vana–Veski teeni

Rahataotlus Peetri-Assaku kergliiklustee ehituseks esitati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse hallatava meetme  „Linnaliste piirkondade arendamine“ nimekirja 2014. aastal. Meetmest saadav summa on 396 000 eurot ning omafinantseering peab selle juures olema 20%.

Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on Rae vallavolikogu poolt vastu võetud  2015.aasta eelarves  Assaku – Peetri kergliiklustee omafinantseeringuks planeeritud 99 000 eurot. „Töödega saab alustada niipea, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on rahastuse osas lõpliku positiivse otsuse teinud“, rääkis Võrklaev, kes nentis, et tänaseks on  edukalt lõpetatud ka nimetatud teelõigu ehituseks vajalik eeltöö, milleks on teemaa omandamine.

Käesoleva aasta sees ehitatakse välja ca 1,3 kilomeetri ulatuses valgustatud kergteed, järgmistel aastatel saab kergtee lisa, sest Tallinna piirist kuni Assaku alevikuni ehitatava kergtee tegemine on planeeritud kolme etappi.

Edaspidi ehitatakse kergtee välja Assaku alevikust Tallinnani

Kui tänavu ehitatakse välja teelõik Kindluse teest kuni Vana-Veski teeni, siis järgmistesse aastatesse on planeeritud teelõik Väljaotsa teelt kuni Tallinnani (2016) ja Assakult kuni Kindluse tee ristini (2017).

Vallavalitsusele teada oleva info põhjal hakkab Tallinn ehitama Vana- Tartu maanteele kergteed Tartu maanteest kuni Rae valla piirini samal ajal, mil Rae vald ehitab kergteed Tallinna linna piirist kuni Veski teeni. „ See saab olema aastal 2016 ning on igati hea tõdeda, et kaks omavalitsust ühitavad kergtee-ehituse samasse perioodi, et ei tekiks kergliiklusteede võrgustikku lünka“, kommenteeris vallavanem.

Kergtee ehitust aitab finantseerida EL meede

Meede „Linnaliste piirkondade arendamine“ on  ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava osa, mis on vastu võetud  aastateks 2014–2020. Meede toetab Eesti suuremate linnapiirkondade arengut ning on suunatud Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondadele. Samast meetmest taotleb Rae vald rahastust 2016 ja 2017 aastal ehitatavate teelõikude rajamiseks.

Kommentaar

Kergteede ehituseks otsitakse välisraha

Tänase seisu järgi on vaja erinevate asumite peale kokku mitmekümne kilomeetri jagu kergteid. Aga kahjuks kõiki kohe ehitada ei ole võimalik. Omavalitsus on Eesti riigi osa ja see seab ette kohustused, mida avalike teenuste osas teha tuleb.  See, et vald on saanud  omavalitsuste võimekuses pingerea parima tulemuse, on küll tore, aga reaalne seis ei võimalda elada muretult rikka vallana, sest paljusid elementaarseid teenuseid tuleb seoses elanike lisandumisega juurde luua. Viimastel aastatel oleme rajanud mitu lasteaeda, Peetri kooli laienduse ja samuti Jüri Gümnaasiumi laienduse koos spordisaaliga, mis on olnud kõik väga suured investeeringud. Lisaks tuleb ehitada Peetri piirkonda uus põhikool, mis ei ole sugugi väikse eelarvega objekt. Iga uue lasteaia ja kooli ehitusega lisandub ka suurel hulgal uusi töökohti ning vallavalitsusel tuleb tagada uutele kollektiividele head töötingimused ja maksta neile tehtud töö eest samuti väärilist palka.

Omavalitsus peab investeeringute eelarvestrateegia koostamisel vaatama alati seda, milliste objektide jaoks saab küsida välisabi.  Rahaliselt kulukate eelarvetega kergteed on need, millele saab kaasrahastust fondidest ja on igati otstarbekas piiratud rahaliste võimaluste juures seda kasutada. Seega peame iga investeeringut tehes tegutsema targalt ja võimalusel kasutama välisabi. Nii saame oma raha eest teha rohkem. Samas ei pruugita iga abi taotlust alati rahulda ja siis tuleb oodata järgmist võimalust. Samuti tuleb teede ehitusel jõuda maaomanikega kokkulepeteni teealuse maa omandamiseks, mis samuti võivad vahel olla väga ajamahukad, kuna inimesed ei ole alati huvitatud avaliku tee rajamisest. Vallavalitsus tegeleb antud teemadega pidevalt ja järjekindlalt, kuid lõpptulemuseni jõudmine võtab teinekord aega rohkem.

Mis puudutab kergliiklusteid, siis oleme nende ehitamise seadnud oluliseks prioriteediks ja planeerinud neid lähiaastatel üpris suures mahus rajada. Kergliiklusteid oleme valla eri piirkondades ka rajanud ja rajamise järjekord on valitud selle järgi, kus on kõige rohkem kasutajaid ning kus turvalisuse poolest on neid kõige enam vaja. Järveküla piirkond on valla asumitest kasvamise kiiruse poolest esimesel kohal. Kui üle 3000 elanikuga Peetri kasvas möödunud aastal 356 Inimese võrra, siis alla tuhande elanikuga Järveküla kasvas tervelt 264 inimese võrra. 

Kuna kergtee rajamise töö on väga kulukas, siis kahjuks ilma välisabita vald neid ehitada ei suuda, siis ka järgnevate aastate plaanide realiseerimiseks oleme oma soovid esitanud meetmesse „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ ja taotleme sealt järgnevatel aastatel kaasarahastust. Täpsemad plaanid ja info kergliiklusteede rajamise kohta perioodil 2015-2018 ja prognoositavad maksumused koos toetustega on toodud ka valla eelarvestrateegia https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4281/0201/4006/Rae_eelarvestrateegia_2015_2018.pdf# teehoiuinvesteeringute kavas lk 18.

Mart Võrklaev

Rae vallavanem