Alevikke 4 Assaku, Jüri (suurim), Lagedi, Vaida
Külasid 27, suurim Peetri

Tallinna külje all paiknev Rae vald on üsnagi soositud elupaik. Seda tõendab elanike arvu pidev kasv: 1991 elas vallas 6.900 inimest, 1996 oli elanikke 7.100 ja praegu (aastal 2006) küünib see arv 8845-ni ja piiri pole pole esialgu näha. Ning miks ei peakski inimestele meeldima paik, kus vaid pooletunnise autosõidu kaugusel pealinnast võib segamatult nautida ääremaa vaikust ja eraldatust?

Muidugi pole kõik külad ja alevikud uusasukate silmis ühesuguses soosingus. Inimesed tulevad Jürisse ja Vaita – seal on viimase kümne aastaga elanike arv kahekordistunud. Kõige kiiremini on mõistagi kasvanud vahetult Tallinna piiril asuv Peetri küla – peaaegu 4 korda viimase kolmekümne aastaga. Nendes asulates on palju noori ja muidugi ka lapsi. Mõnes kohas aga elanike arv hoopis väheneb, vanad kaovad, aga lapsed puuduvad. Need on asulad, mis paiknevad valla tõmbekeskusest kaugel – Aruvalla, Kurna, Salu – või siis alevike vahetus naabruses – Kadaka, Kautjala, Kopli, Vaidasoo. Viimastes võib aga elanike arv kunagi jälle kasvama hakata: kui alevitest linnadeks kasvavad Jüri ja Vaida kunagi tühjaks jäänud maa uuesti hõlvavad.

Assaku

…asub Tallinna-Tartu maantee 9. kilomeetril. Asustatud juba muinasajal, sellele viitab ohvri- ja tohtrikivide rohkus. Assaku nõiakivi, mis on suurima väikelohkude arvuga (405) Euroopas, asub Vana-Tartu mnt 9. kilomeetril. Selle kivi avastas 1964 aastal tuntud kodu-uurija Oskar Raudmets. Assakul on 382 elaniku.

Jüri

Praegune Jüri kirikuhoone valmis 1885. Varem asus samas paigas aastail 1220–1227 ehitatud Vaskjala kirik, esimesi kirikuid Põhja-Eestis.
Jüri kirikaias on kaks mälestusmärki: üks tähistab eestikeelse Piibli ilmumist 1739. a Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes, teine meenutab Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Jüri kihelkonna elanikke.

Jüri alevikus asub looduskaitse all olev riikliku tähtsusega loodusmälestis Lehmja tammik, vana hiiekoht ja pühapaik. See on tähelepanuväärseim, suurima ja haruldasim põlispuude kooslus Tallinna vahetus läheduses.

Jüris on 2826 registreeritud elanikku. Jüri Gümnaasiumis õpib üle 600 õpilase, lastepäevakodudes Taaramäe ja Tõruke käib kokku üle 170 lapse. Jüris asub ka valla hooldekodu.

Kui kõikjal üle Eesti räägitakse sündivuse vähenemisest ja koguni vajadusest koole kinni panna, siis Rae vallas ja eriti Jüris on lugu teisiti: vilgas ehitustegevus meelitab juurde nii palju noori peresid, et tuleb koole laiendada koole ja ehitada uusi lasteaedu.

27. augustil 1999 avas uksed uus raamatukogu, töötavad Rae Huvialakool ja Rae Kultuurikeskus.

Jüris paikneb ka Rae vallavalitsus.

Lagedi

Lagedi oli tihedasti asustatud juba muinasajal. Esmakordselt mainiti seda siiski 1241. aastal Taani hindamisraamatus kui Lakethae küla.
Kool avati 1785, ja see oli esimene talurahvakool kogu kihelkonnas. Käesoleval ajal on Lagedi Põhikoolis üle 130 õpilase.
Pirita jõe ääres asuvas Külma pargis avati 23. juunil 1994 ülemaailmsel soomepoiste kokkutulekul Lagedi Vabadusvõitluse Muuseum. Muuseumi asutajaks on ettevõtlik mees Johannes Tõrs. Täna võib külastaja Konstantin Pätsi nooremale vennale Voldemar Pätsile kuulunud elamus jälgida eestlaste võitlusteed erinevates armeedes Vabadussõjast kuni metsavendluseni välja. Maja ümbritseb dendropark 106 erineva puu- ja põõsaliigiga.
Lagedi alevikus on 886 elanikku.

Vaida