Miks registreerida end koduvalda?

21.11.18
 
Koduomanikud saavad maamaksuvabastuse
 
Lähtudes 2013. a 1. jaanuarist kehtima hakanud „Maamaksuseaduse" muutmise seadusest vabastatakse koduomanikud maamaksust vastavalt kehtivale üldplaneeringule tiheasustuses kuni 1500 m2 suuruse ning hajaasustuses kuni 2 ha  suuruse maa osas. Maamaksuvabastus on võimalik määrata vaid ühe, elukohaks oleva maaüksuse osas vastavalt maamaksuseaduses sätestatud tingimustele.
Maamaksukohustusest vabastatakse inimesed, kes omavad kinnisturaamatu andmete alusel kinnisasja ja on sama kinnistu endale rahvastikuregistris elukohaks valinud. Seega kontrollitakse Maamaksuseaduses sätestatud tingimustele vastavate isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel järgmine kord seisuga 1. jaanuar 2018.
 
 
Vallaelanikuna on õigus saada toetusi, soodustusi ja teenuseid
 
Iga omavalitsus pakub oma elanikele toetusi ja erinevaid soodustusi, kuid et neid taotleda on vaja sissekirjutust sellesse omavalitsusse, kus toetust taotletakse. Kui olete Rae valla elanik, avaneb võimalus taotleda Rae vallavalitsuselt mitmesuguseid toetusi ja soodustusi.
 
Aitad oma kodukoht paremaks muuta
 
Füüsilise isiku tulumaksuga maksustatavast tulust laekub vallale 11,6%. Tulumaks ongi valla eelarve peamine sissetulekuallikas. Elanike maksutulu eest saame arendada üldist heaolu, parandada ning ehitada uusi sõidu- ja kergliiklusteid, luua juurde kooli- ja lasteaiakohti, korrastada külakeskusi, ehitada tervise -ja noortekeskusi ja terviseradasid. 
 
„Rae vald on läbi viimase aastakümne olnud üks Eesti kiiremini arenevaid piirkondi, aga meil saaks veel paremini minna, kui kõik reaalselt Rae vallas elavad inimesed ennast ka oma koju registreerivad ja seeläbi koduvalla arengule kaasa aitavad," ütles vallavanem Mart Võrklaev.
 
Kuidas  kontrollida oma elukohaaadressi ja esitada elukohateadet omavalitsusele? 
 
Elukohaandmete kontrollimiseks rahvastikuregistris on võimalus pöörduda Rae vallavalitsuse registripidaja poole või sisenedes ID kaart kasutades kodanikuportaali www.eesti.ee, kus saate esitada päringu enda andmete kohta.
Elukohateate esitamiseks saab kasutada samuti kodanikuportaali www.eesti.ee. Lisaks on võimalik elukohateadet esitada otse omavalitsusele ja selleks on Rae vallas kaks võimalust. Üks variantidest on välja printida elukohateate blankett valla koduleheküljelt ning saata see täidetult ning allkirjastatult koos dokumendi koopiaga aadressile info@rae.ee või tuua teade ise vallavalitsuse registripidajale. Vallamajja tulles peab olema kaasas isikut tõendav dokument. Teine varianat on allkirjastada elukohateade digitaalselt ja saata see aadressile info@rae.ee.
 
Rae vallavalitsuses saab end oma koduvalda sisse kirjutada esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval kell 8.00 - 17.00, kolmapäeval kell 8.00 - 18.00, lõuna kell 13.00 - 14.00. Reedeti on kantselei avatud 8.00 - 14.00.
 
Registripidaja kontakt on 605 6756, merike.liiv(ät)rae.ee.
 

 

Uuel aastal jäävad rahvastikuregistris tühjaks nende inimeste elukoha andmed, kelle elukoht on praegu märgitud linna või valla täpsusega

Et mitte ilma jääda avalikest teenustest, tasub kohalikule omavalitsusele oma täpsed elukohaandmed esitada kõigil neil, kelle andmed praegu on vaid omavalitsuse täpsusega (puudub küla või tänav, maja- või korterinumber).

Uuel aastal jõustub rahvastikuregistri seaduse muudatus, mille tulemusena jäävad rahvastikuregistris tühjaks nende inimeste elukoha andmed, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda juurest välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht praegu linna või valla täpsusega. „Soovitame kõigil, keda muudatus puudutab, esitada esimesel võimalusel oma täpsed elukohaandmed omavalitsusele. Andmete muutmist ei tasu jätta viimasele hetkele, sest muidu võib jaanuaris tabada halb üllatus, kus inimene jääb ilma elukohaga seotud avalikest teenustest nagu lasteaiakoht, juhiloa pikendamine vms," ütleb siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Siseministeerium saatis aprillis kõikidele neile, kes sihtgruppi kuuluvad ja kelle meiliaadress on rahvastikuregistris olemas, ka kirjaliku teavituse e-kirja näol. Kordusteavitus on plaanis sügisel. Samas sihtgrupist ligi kolmandiku meiliaadresse rahvastikuregistris ei ole.

Elukoha registreerimine on lihtne: seda saab teha paari minutiga eesti.ee veebilehel, samuti võib selleks pöörduda kohalikku omavalitsusse nii isiklikult, posti kui e-posti teel. Täna kehtiva seaduse kohaselt on inimesel kohustus oma elukoha andmeid uuendada 30 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest, uuest aastast on see tähtaeg 14 päeva.

Kui Tallinn välja jätta, siis Harju maakonnas puudutab muudatus enam kui 2800 inimest. Üle Eesti aga praeguse seisuga enam kui 38 000 inimest, kellest ligi 40 protsenti on välisriikide kodanikud. Tõenäoliselt on märkimisväärne osa neist tegelikult Eestist lahkunud. Nii korrastatakse rahvastikuregistri andmeid ja saavutatakse täpsem teadmine Eesti rahvastiku kohta. Eesti plaanib 2020. aastal toimuva rahvaloenduse esimest korda läbi viia registripõhiselt. Rahvastikuregister on üks olulisematest andmekogudest, kust saadakse andmed registripõhise loenduse läbiviimisel ja oluline on lähtuda võimalikult täpsetest andmetest.

Tegelike elukoha andmete esitamine on kasulik nii inimesele endale, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile. Elukoha registreerimisega omandab inimene õiguse valida kodukoha omavalitsuse juhte ning saada sealt teenuseid ja toetusi. Riigiasutused saadavad kutseid, näiteks vähi sõeluuringule, just rahvastikuregistrisse registreeritud aadressil. Ja mis samuti tähtis: kui inimese elukoht on registreeritud õigele aadressile, laekuvad tema makstavad maksud tegelikku elukohta ja kohalik omavalitsus saab talle selle eest pakkuda paremaid teenuseid, korras teid ja ilusat ümbruskonda, kooli- ja lasteaiakohti lastele.

Allikas: Siseministeerium