Planeerimispäeval kirja pandud ideed ja visioonid on aluseks nelja asumi ruumiliseks planeerimiseks

Artikkel Rae Sõnumite 2015.aasta aprillinumbrist

Peetri aleviku piirkonna arenguvisioon

27. veebruaril toimunud planeerimispäeva kokkuvõttena

Peetris on toimunud väga kiired muutused. Viimase kümne aastaga on kunagised põllud kaetud uue asumiga.

  • Perspektiivsete liiklussõlmede lihtsustamine 
  • Luua kergliiklusteede võrgustik ja ühendada (eelistades neid autoliikluse arendamisele)  olemasolevate teedega, sealhulgas naaberasumite ja ümberkaudsete rohealadega
  • Säilitada olemasolevad rohealad ja planeerida uusi
  • Ühendada Peetri alevik Ülemiste järve kaldaga (suusa- , jooksu- ja jalutusrajad, ujumiskohad, mänguplatsid jne)
  • Planeerida avalikku ruumi, kooskäimise kohti, jalakäijate tsoone (keskusala)
  • Välistada edaspidi suurte hoonemassiivide planeerimist ning eelistada üksikelamuid, paaris- ja ridamaju
  • Soodustada keskusala ja elamute piirkonnas igapäevaelu toetavat äritegevust

 

Järveküla piirkonna arenguvisioon

27. veebruaril toimunud planeerimispäeva kokkuvõttena

Võrreldes Peetri alevikuga on siin rohkem planeeringutest vaba ala, mis annab parema võimaluse edaspidise planeerimisetegevuse suunamiseks.

  • Lahendamist vajab teedevõrgustik (teede hierarhia), sealhulgas Assaku liiklussõlm Kergliiklusteede võrgustiku loomine ja ühendamine naaberasumite ja rohealadega
  • Rohekoridoride asukoha täpsustamine, arendusetappide määramine, tagades keskkonna mitmekesisuse
  • Luua juurde ja säilitada rohealasid ja kõrghaljastust, mis eraldaks kui ühtlasi liidaks asumeid Rohealadele näha ette liikumisradu ja virgestusatraktsioone
  • Säilitada vanad talud, ajaloolised elamugrupid
  • Planeerida  avalik ruum: kooskäimise koht, külaplats, turg, lemmiklooma jalutuskoht
  • Liiva tee ääres väikesed äriettevõtted
  • Selgitada välja ehitustegevuseks sobimatud alad (liigniiske, väärtuslik mets jms)

 

Rae küla piirkonna arenguvisioon

27. veebruaril toimunud planeerimispäeva kokkuvõttena

Rae külas on rajatud palju uusasumeid, kuid puudub korralik taristu.

  • Rae külas on vaja välja ehitada sise- ja ühendusteede võrgustik. Planeerida küla sisene ja naaber asumitega ühendatud kergliiklusteede võrgustik
  • Surve ühele kogujateele (Raeküla tee) on liiga suur, liikluskoormus tuleb hajutada läbi uute ühenduste, sh ühendada tunneliga Raeküla tee ja Reti tee
  • Rajada ühendustee lasteaia ja kooliga
  • Bussipeatuse toomine Raeküla teele
  • Rohevõrgustiku laiendamine (puhvertsoonid), mis eraldaks erinevaid sihtotstarbeid (tootmine ja elamuala) ning tekitaks elamualal vaheldusrikkust
  • Keskusala planeerimine. Üldplaneeringu järgset elamumaade koondamine, hetkel on uusarendus ala liialt kaootiline

 

Lagedi aleviku piirkonna arenguvisioon

27. veebruaril toimunud planeerimispäeva kokkuvõttena

Lagedi on vaatluse all olnud neljast asulast kõige vanem. Oluline on kahe raudteega eraldatud aleviku poole ühendamine.

  • Planeerida aleviku kahe poole ühendus üle raudtee
  • Rohevõrgustiku laiendamine (puhvertsoonid), mis eraldaks erinevaid sihtotstarbeid (tootmine ja elamuala) ning tekitaks elamualal vaheldusrikkust
  • Jõekalda avamine kergliiklusele
  • Olemasoleva kooli ja lasteaia kõrvale keskusala laiendamine, selle tarbeks vajaliku maa reserveerimine
  • Üldplaneeringu järgse elamumaa koondamine ja olemasoleva ala tihendamine (tuginedes 0.5 ja 1 km liikumisraadiuse põhimõttele) 
  • Tootmis- ja ärimaade koondamine Tallinna ringtee äärde

Loe 27. veebruaril toimunud planeerimispäevast SIIT

Kadri Randoja

arhitekt

Klikka kaardi peale, et näha asumeid suuremalt