« Tagasi

Rae valla ruumiline areng jätkub selge visiooni järgi

Artikkel Rae Sõnumite 2015. aasta aprillinumbrist

 

Need ajad võiks nüüd igal pool olla seljataga, kus uusarendustes jäid valmisehitatud majad aastateks kõrvuti tühjade võssa kasvanud kruntidega ning puudusid teed, valgustus ja rohealad.

27. veebruari hommik algab arhitekt Kadri Randoja jaoks palju ärevamalt kui tavaliselt.

Valla planeerimisosakonna nimel on ta kutsunud kokku Suuresta Golfi konverentsiruumis aset leidvale planeerimispäevale mitmeid arhitekte, planeerijaid, teedeinsenere, ametnikke ja ärksa meelega kogukonnaliikmeid.

Küsimus on kõigi jaoks üks: milline hakkab välja nägema Rae vald tulevikus?

Vald, mis on ligitõmbav oma geograafilise asendi poolest nii elamuarendajatele kui ka äri ja tootmisega tegelevatele ettevõtjatele. Kuni krunte jagub, jooksevad nii tööstushoonete kui ka elamuehituse arendajad valla Tallinnaga piirnevale alale tormi. Rae valla eelis temaga arengukiiruselt võrreldava Viimsi ees on kesklinna lähedus ja hea ligipääs sõlmpunktidele, milleks on lennu ja bussijaam ning sadamad.

Hommikune tööõhkkond on täis värskust. Kokku kutsutud oma ala spetsialistid jaotatakse nelja töögruppi ja pärast ühise häälestuse loomist ning ülesande püstitust võetakse luubi alla nelja asumi – Peetri, Järveküla, Rae ja Lagedi ruumiline areng.

Neis piirkondades on surve uusarendusteks eriti tugev ja see tähendab, et kui tulevikus tahame elada kvaliteetses elukeskkonnas, vajame tugevat ja koos püsivat tervikpilti. Päeva tulemi saab edaspidi aluseks võtta osaüldplaneeringu tegemisel.

Töö nelja asumi kallal

Abivallavanem Priit Põldmäe nendib sissejuhatuseks, et Rae valda võiks kolida veel ligi üheksa tuhat inimest, kui kõik detailplaneeringutega ettenähtud elamupiirkonnad täis ehitada, aga see tähendaks tohutut lisakasvu. „Kodutunnet ei loo ainult katus pea kohal. Tuleb kujundada terviklik elukeskkond ühes liikumis- ja vabaajavõimaluste, lasteaedade ja koolidega, soodustada esmavajaduste tagamiseks vajalikku ettevõtlust,"

kõneles abivallavanem.

Üks põhimõtteid on kogu valla territooriumi ruumilise arengu kujundamisel see, et planeerida tihedamat asustust Tallinnast kuni ringteeni. Sealt lõuna poole säilitada ja jätkata hajaasustust ehk talutüüpi elamuüksuste ehitamist. Ärihoonetest eelistatakse pigem ettevõtteid, kes pakuvad elukeskkonda toetavaid teenuseid. Tootmis- ja laomajandus võiks põhiosas koonduda Tallinna-Tartu maantee äärde. Igal grupil tuli koostada ühe asumi osas visioon, mis arvestaks kaks aastat tagasi vastu võetud üldplaneeringut kui ka spetsialistide ning kohalike elanike nägemust ja põhimõtteid vastava piirkonna arengusuuna osas. Valmiv pilt asumist saab olema heaks sisendiks planeeringute suunamisel.

„Ühendusteede arendamine uusasumite juures on ülioluline," rõhutas peaarhitekt Siim Orav, kes tõi kõigi vaatluse all olevate asumite iseloomustuseks välja linna läheduse ning sellega koos aktuaalse

teemana pendelrände. „Paljud käivad linna või linnast Rae valda tööle, mis toob tipptunnil kaasa ummikuid." Suurt rõhku tuleb pöörata asumitesiseste ning asumite omavaheliste ühenduste loomisele sõidu- ja kergliiklusteede võrgustiku näol.

Kokkuvõte sai paljutõotav

Töögrupid kannavad ideid oma eskiisile mitu tundi järjest. Planeerimispäeva korraldanud arhitekt Kadri on tulemusega päeva lõpuks rahul. „Me saime korralikud visioonid ja siit edasi saab vald jätkata osaüldplaneeringute koostamisega." Eesmärk on planeerida igast asumist omanäoline elukeskkond keskusala ümber. Kuid ükski hästi toimiv elukeskkond ei valmi üleöö ning see nõuab kogu vajaliku taristu kompleksset rajamist ning liikumisvõrgustiku sidumist naaberasumitega.

Abivallavanem Priit Põldmäe jaoks lõpeb kokkusaamine samuti rõõmustavalt, sest planeerimispäeva joonistatud tulemused toetavad igati hea elukeskkonna teket. Juba ammu ollakse vallavalitsuses ka seda meelt, et need ajad võiks nüüd igal pool olla seljataga, kus uusarendustes jäid valmisehitatud majad aastateks kõrvuti tühjade võssa kasvanud kruntidega ning puudusid teed, valgustus ja rohealad. „Rae vallas on asendunud seni üsna turbotempos toimunud kasv tasakaalustatud arenguga. Samas tuleb need elamualad, mis on poolikud, järele aidata."

Signe Heiberg ja Aita Nurga

 

Aerofoto Peetrist. Mõlemal pool Tallinn- Tartu maanteed hakkavad olema ärihooned ja järgmises etapis maanteest eemal asuvad elamualad. Äri ja elamumaa alade vahele soovitakse ehitada rohelist müüri.

Foto Marko Leppik

Planeerimispäeva ideede kohta loe SIIT