« Tagasi

Suuremad asulad ühendatakse ühtsesse kergliiklusteede võrgustikku

Vallavanem Mart Võrklaev märkis, et suuremaid asulaid ühendav kergliiklusteede võrgustik tagab oluliselt turvalisema ja ka aktiivsema liikumise asulate vahel ning laiendab tervisespordi tegemise võimalusi. Vald on panustamas lähiaastatel selleks rahalisi vahendeid ning tegeleb aktiivselt erinevatest projektidest lisavahendite hankimisega, et võimalikult kiiresti valmis kergliiklusteede võrgustikuni jõuda.

 

Tänavu suve esimeses pooles ehitatakse „Linnaliste piirkondade arendamise" meetme abil välja kergliiklustee Kindluse teest kuni Vana-Veski teeni. Kui seista näoga Tallinna poole, siis rajatakse tee Vana-Tartu maantee sõidutee vasakusse äärde.

Assaku-Peetri-Tallinna kergliiklustee II etapi ehitamist jätkatakse aastal 2016. Siis ehitatakse välja näoga Tallinna poole seistes sõidutee paremasse külge kergliiklustee lõik Väljaotsa teelt Tallinnani. Tallinna linn ehitab samal ajal valmis kergliiklustee linna piirist kuni Tartu maanteeni. Mõlemad omavalitsused taotlevad rahalisi vahendeid taas „Linnaliste piirkondade arendamise" meetmest.

 

2017. aastal ehitatakse välja Assaku-Peetri-Tallinna kergliiklustee III etapp, mis algab Kindluse teest ja lõpeb Assakul. Kokku saab kolmes etapis ehitatava kergliiklustee pikkuseks ligikaudu 5,7 kilomeetrit, kuid rajatava tee lõpp-punkt ei hakka asuma Assakul,

sest sealt edasi Jüri suunas hakatakse ehitama samuti valgustusega kergliiklusteed. Assaku-Jüri kergliiklustee ehitamisega on plaanis algust teha tänavu. Tee–ehitust toetab EAS ning seda  programmist „Linnaliste piirkondade arendamine".

 

Uue kergliiklustee ehitamist plaanitakse koostöös maanteeametiga samuti Jüri ja Lagedi aleviku ühendamiseks. Kuna liiklustiheduse poolest on teed sinna väga vaja, siis vald loodab selle rajamisel maanteeameti abile. Selle teelõigu pikkuseks kujuneb ligi 5 kilomeetrit.

Ehitamist ootavad ka Rae küla ja Assakut ühendav ligi kolmekilomeetrine kergliiklustee ning Aaviku küla ja Vaida aleviku vaheline teelõik pikkusega ligi 5 kilomeetrit. Nende kahe kergliiklustee ehitamine jääb aastatesse 2017–2018.

 

Kergliiklusteede rajamise tööplaani koostamisel on vald lähtunud põhimõttest, et omavahel peavad lähiaastatel ühendusesse saama kõik alevikud.

 

Muud suuremad teetööd ja pindamised Rae vallas

 

Tee-ehitustest ja rekonstrueerimistest on lõpetamise järgus Mõigu kortermajade piirkonna tee-ehitus, kuid ees seisab mitmeid töid, mida tänavu plaanis teha. Käesoleva aasta tee-ehituse hooajal seisab ees Niinesaare teele teise asfaldikihi panemine ja välja ehitatakse Nabala tee, mida on pikalt planeeritud ja mille seisukord on täna väga halb.

 

Tänavu jätkatakse kindlasti Ehituse-Kasemäe-Rebase kvartali II etapi töödega, mis jätkuvad ning ühtlasi lõpevad aastal 2017.

 

Pindamistest on plaanis tänavu kindlasti ette võtta Ülase ja Meelespea tee ning edaspidi tehakse pindamisi Golfi teel (2016), Veskitaguse teel (2016), Liiva teel Järveküla külas (Karja tee – Kindluse tee 2016), Vaida teel (2017).

 

Lähiaastatel võetakse töösse Tammiku ja Väljaku tänava ühenduse väljaehitamine, et liiklus garaažide vahelt eemale suunata. Tööde nimekirjas ootab samuti Laste tänav (2017), Küti tee pikendus Vana-Tartu maanteeni (2017) ja Kodala elamupiirkonna teedeehitus (2018).

 

Sildadest ootavad tänavu remonti Lagedi rippsild ning Veskitaguse sild. Edaspidi on plaanis korda teha Tankisild (2018).

 

Plaanide järgi on kavas jätkata ka kolme etappi jaotuva Andrekse elamukvartali teede rajamist koos piirkonna elanikega ning valla eelarves on teiseks etapiks planeeritud koos elanike 30 000-eurose omaosalusega ligi 160 000 eurot.

 

Ain Puna

teehoiuspetsialist

 

Teedeehituse tööplaan lähiaastatel. Kaardil on märgitud punase punktiiriga valla poolt planeeritud kergliiklusteed ja sinise punktiiriga maanteeameti rahastatavad teeremondid ja ehitused.

Autor Kadri Randoja