2016. aasta sügisel avatava Järveküla Kooli värske direktori Mare Räisi visiooni võiks lühidalt kokku võtta nii: läbi kaunite kunstide insenerihariduse poole. Muide, direktor Räisil on huvitav teooria ka nutiseadmete kasutamise kohta koolis.

Alustan traditsioonilise tööintervjuu küsimusega – miks otsustasite kandideerida Järveküla kooli direktoriks?

Olen olnud mitmete haridusasutustega seotud – töötanud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses ning erinevates koolides. Kolmes koolis olen töötanud õppejuhi tasandil. Kogemust on ja soovin seda rakendada järgmisel tasemel. Eelmisel aastal läksin Tallinna Ülikooli haridusjuhtimist õppima, kevadel peaksin magistrantuuri lõpetama. Olen saanud palju uusi mõtteid eriti just selles osas, mida laias maailmas tehakse, kuidas on muutumas õppimise käsitus. On paras aeg teha uus kool haridusuuenduslikkust meelest kantud meeskonnaga.

Milline on Teie teooria õppimise kohta? Kas peaks panustama faktide pähetuupimisele või on koolis käimine eelkõige ettevalmistus eluks?

Õppimine on protsess. Näen ka iseenda pealt, et kui ei õpi ega hangi uusi teadmisi, siis pole võimalik elu mõistlikult mõtestada. Lõpetasin Tartu ülikooli ajaloolasena ning olen pärast seda õppinud reklaami ning õigus- ja majandusõpetust. Õppimata lihtsalt ei saa ja see on elukestev protsess.

Mis inimene Te olete? Palun võtke oma senine elu mõne lausega kokku!

Kõige paremini iseloomustab mind sõna hiidlane ehk kogu minu suguvõsa identiteet on Hiiumaaga seotud ja saareline mereelu on minu jaoks hästi oluline. Minu meelest jagunevad inimesed mereinimesteks ja mittemereinimesteks. Vaade, pilk kaugemale on olnud minu jaoks hästi oluline. Mäletan hästi, kuidas lapsena Kärdlas vanaema juures olles käisin rannas otsimas, mida meri oli kaldale toonud. Sündinud olen aga Haapsalus ja lõpetasin Taebla keskkooli. See oli esimene lend noorele ja ambitsioonikale koolile, kus töötas palju meesõpetajaid, kes ei tahtnud Vene sõjaväkke minna. Teadsin juba 7. klassis, et tahan ajalugu õppida. Ülikooli järel läksin muinsuskaitsespetsialistina Hiiumaale. Sel ajal ehitati Kõpu majakale betoonist tugevdust, restaureeriti tuulikuid. Hilisematest töödest on hinge jäänud Ants Laikmaa majamuuseumi kontseptsiooni kaasajastamine.

Kõige pikem haridusvaldkonna sisseelamisaeg on olnud eksami- ja kvalifikatsioonikeskuses, kus olin üle kuue aasta ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse peaspetsialist. Tegelesin eksamite, õppetöö analüüsi, metoodikate arendamise, õpetajate koolituse ja õppekirjanduse kvaliteediga.

Olen kahe täiskasvanud lapse ema ning elan Kadriorus ühe väikese muumimaja, nagu me seda omavahel kutsume, katusekorteris.

Ja hobid?

Mul on Kiidjärvel mõisamaja moodi elamine ja üheksa aastat olen tegelenud selle renoveerimisega. Kõik savi- ja lubikrohviga seotud tööd on minu jaoks hästi vahvad. Vaatan huviga, kuidas on võimalik puithoonet kaitsta ja teha see perele mõnusaks suvituskohaks. Armastan filme ja PÖFF on minule unistuste aeg. Kõike ei jõua vaadata, kuid käin regulaarselt retrospektiividel. Veel meeldib mulle lugeda, eriti suvel maale kolides. Järv ja raamatukogu on käe-jala juures. Suvepuhkus ja pikk taastumine ongi õpetajaameti paremaid pooli. Laulusõnad jäävad mulle hästi meelde ja see on aidanud mul erinevatesse seltskondadesse sulanduda. Enam ma pilli ei mängi, kuid omal ajal kitarri soetades on jäänud mällu verivillid sõrmeotstes.

Oma senistes töödes erinevate koolide juures olete kokku puutunud peamiselt humanitaarvaldkonnaga. Kas selle põhjal võib järeldada, et tulevasi insenere ei maksa Järveküla koolist otsida?

Üldsegi mitte. Toetan tõsiselt inseneriharidust. Kõik see, mis on seotud minu ehituskirega, on tegelikult kooli kontekstis keemia. Olen sügavalt veendunud, et füüsikat mõistmata pole võimalik maailmast aru saada. Pooldan väga Rocca al Mare koolis hästi toimivat ööbimistega looduslaagrite praktikat. Looduses olemine aitab kõige paremini meid ümbritsevat mõista. Pean oluliseks tasakaalustatud arengut – näiteks tehnovõrkude rajaja peab tunnetama inimeste vajadusi.

Milline visioon Teil koolijuhina on?

Üks võrgustik, millega Järveküla kool liitub, on teadus- ja tehnoloogiapakt, mis koondab asutusi, kes peavad oluliseks, et loodusaineid ja matemaatikat õpetatakse eluliselt. Kavas on teha koostööd Rae valla ettevõtetega, et õppida seda, mida elus reaalselt vaja läheb. Olen teinud taotluse liitumaks Tallinna ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse programmiga Education4Future, kus koolijuhtide õppetöö lähtub OECD Trends Shaping Education raames välja toodud tulevikukooli põhimõtetest.

Suurt tähelepanu on kavas pöörata kodanikuharidusele, et noored oskaksid oma seisukohti kujundada, loogiliselt argumenteerida. Väitlus on kunst. Me ei saa rääkida kiusamisvabast koolist, kui seda ei toeta kultuur, mis aitab teineteist mõista. Võti koolikultuuri kujundamisel saab olema õpilasesindusel, sinna kaasame õpilasi esimesest klassist alates.

Millistele nüanssidele veel igapäevatöös rõhute?

Hindan kooli projekteerimisel tehtud valikuid, et noored saavad end vahetundides õues välja möllata. Ei ole halba ilma, on sobimatu riietus. Vahelduvad tegevused aitavad õppetöösse paremini süveneda.

Soovin, et Järveküla koolist kujuneks kogukonnakool. See seltskond, kes oma lapsed kooli toob, peab tundma, et ka nad pole vaid „kodused abiõpetajad". Vanemaid tuleb kaasata erinevatesse tegevustesse. Peetri alevikus on palju uusarendusi, mis tähendab, et inimesed on Eesti eri paigust kokku tulnud ja nii saame koos luua kohalikku identiteeti.

Teile on praegu Rae vallavalitsuses eraldatud lauake. Kas kooli projektiga tutvudes olete endale hoone üksikasjalikult selgeks teinud?

Teen tööd kodukontoris ja vallavalitsuse hoones. Hästi põnev seltskond on mu ümber, kõik on halduseinimesed ja maised jutud aitavad töölainel hoida. Maja projekti olen nii palju selgeks teinud kui õppekavade koostamiseks vaja. Kui tulemas on skulptuuri- ja maaliklass ning laborid, siis tuleb mõelda, kuidas saaks neid õppes ära kasutada. Hästi armas oli projekti sissejuhatuses lugeda, et lillepeenraid on soovitatav rajada koos õpilastega ning kapsaid ja porgandeid pole mõistlik suure maantee läheduse tõttu kasvatada. See näitab, et projekti on tehtud hinge ja südamega.

Vaidluste tõttu ehitustööde algus viibis. Hiljemalt jaanuari alguses lüüakse kopp  maasse. Kas kool saab üheksa kuuga õigeks ajaks valmis?

Tuleb mõelda erinevatele plaanidele ning seda vallavalitsus ja ehitaja koostöös ka teevad. Õppetöö korraldamiseks on erinevaid lahendusi. Õpin ka nende kogemusest, kes on pidanud päris oma majja kolima õppetöö ajal. Nii alustas näiteks Tartu Tamme gümnaasium. Õppetöö algab ikka 1. septembril.

Kool hakkab ehitusstiililt ja ruumide liigenduse poolest sarnanema Põhjamaadele omase õppeasutusega. Mida see tähendab?

Mulle meeldib Järveküla kooli puhul, et staadion, ujula ja spordisaal tehakse korraga valmis. See, et koolimajaga samades ruumides hakkab tegutsema ka Rae Huvialakool, on äärmiselt oluline. Tavapärast arvutiklassi pole, digitehnoloogia saab olema igapäevatundide üks osa. Raamatukogu kontseptsioon võimaldab seal erinevaid kultuuriüritusi korraldada.

Kuidas hakkab välja nägema hindamissüsteem?

Kindlasti ei hakata traditsioonilisel viisil hindama andeaineid nagu muusika, käsitöö ja joonistamine. Pigem panustame tööde esitlustele, näitustele ja ülevaadetele. Selliselt ei teki küsimust, et kas mõned ained on teistest tähtsamad? Ilmselt on oodata riiklikul tasemel otsust loobuda numbrilise hindamise põhimõttest. Praegune trend liigub sinnapoole, et kolmes esimeses klassis on tagasiside õppimise protsessile, millega kirjeldatakse teadmiste ja oskuste taset.

Mis on üldse see lävend, mis annab alust olla mingi töö või tulemusega rahul? Miina Härma gümnaasiumis leppisime kokku, et loovtööde puhul on parimat hinnet võimalik saada ka siis, kui töö ei tulnudki perfektne. Eksimine ja katsetamine on lubatud. Tööd ei pea olema alati viie peale rihitud. Kui õpilane otsustas kirjutada romaani, siis oli algusest peale võimalus, et sellega ei pruugi lõpule jõuda. Kui noor pärast analüüsib, et miks ta valmis ei jõudnud, siis see on samamoodi viite väärt, kui romaan oleks kulla ja karraga kaunistatud kaante vahele jõudnud. Eksimise mittelubamine on arengut pidurdav.

Kas on otsustatud, milliseid keeli hakatakse Järveküla koolis õpetama?

Siin tuleb kindlasti arvesse võtta Jüris asuva Rae valla ainsa gümnaasiumi õppekava, sest enamik lapsi läheb sinna edasi. Keeleõppes soovitatakse tänapäeval alustada vene keelega, inglise keele omandamine käib kiiremini. Arvan, et keeleõppe valik saab olema traditsiooniline: inglise, vene ja saksa. Saksa turg on niivõrd suur, et selle keele oskamine annab suure eelise. Pooldan, et lapsed saaksid kolm võõrkeelt korralikult suhu, mida õppekavasse on raske mahutada. Ja olulisem sellest, kus täpselt asub pehmendusmärk, on ära õppida suhtlemine.

Ühtne koolivorm tuleb?

Olen seda meelt, et ühtne koolivorm on mõistlik nii vanemate rahakotile kui ka klassi visuaalsele pildile. Siis ei pea tüdrukud hommikuti pead vaevama selle üle, millist seelikut valida. Koolivorm valitakse koos vanematega.

Tartu Tamme kool otsustas hiljuti keelata algklassides vahetunni ajal mobiiltelefonide kasutamise, et lapsed jõuaksid õigeks ajaks tundi ja õpiksid netimaailma uudistamise asemel omavahel suhtlema. Millised piirangud sätestate Järveküla koolis?

Ei tule ühtegi piirangut! Olen sügavalt inimõigusi austav. Õpilastele tuleb vahetunniks pakkuda alternatiivseid tegevusi. Kui alternatiiv on kutsuvam, siis jääb nutiseade taskusse. Koridoridesse tuleb tegevusi ja õpinurki. Miks mitte seada üles pinksilaud või pakkuda lastele male ja trips-traps-trulli mängimise võimalust. Keelud ei aita! Ka Saksmaal on nutiseadmete kasutamine koolides suureks probleemiks ja kooliruumes on ära märgitud telefonide kasutamise keelualad. See pole meie tee.

Tahame seda või ei taha, kuid tehnoloogia tungib järjest rohkem meie igapäevaellu. Kas poleks aeg unustada paberkandjal õpikud ja anda igale õpilasele tahvelarvuti? Elu oleks poole mugavam ja vihmametsi ei peaks nii palju maha raiuma.

Digiõpik tuleb täna kahjuks kallim, kui osta neljaks-viieks aastaks paberraamat. Digiõpiku kasutamine sõltub õpetaja õpetamise käekirjast. Mina olen arvutiga üles kasvanud ja internet on Eestisse jõudes olnud kogu aeg minu kaaslane. Eesti digiõppevara pole praegu kahjuks odav ega kõigi ainete lõikes ühtlaselt kättesaadav. Loodusained on selles vallas pikalt eest ära läinud. Koolijuhina toetan õpetaja autonoomsust, ta peab tundma end klassi ees mugavalt.

Kui suur hakkab olema Järveküla kooli töötajate hulk?

Kui kool täie võimsusega tööle hakkab, siis läheneb inimeste hulk sajale. Kolme paralleeliga kool on suur. Töötajaid tuleb võtta optimaalselt. Esmajärjekorras tuleb leida õppejuht. Väga täpselt tuleb läbi mõelda tööülesanded, sest koolielus on palju bürokraatiat, maja vajab aga hea käega haldajaid.

Selle aasta sügisel tegin Rae Sõnumitesse artikli, kus Peetri kooli ja Jüri gümnaasiumi direktorid nentisid, et konkurssidest hoolimata on mõned õpetajakohad täitmata ja mõned ametikohad on täidetud kvalifikatsiooni mitteomavate töötajatega. Millise präänikuga kavatsete inimesi tööle meelitada?

Alustame kuue klassiga ja kõige rohkem tuleb leida klassiõpetajaid. Olla kooli loomise juures kaalub ehk üles selle, et kohe ei lähe kogu uus koolihoone käiku. Luua kontseptsioon, mitte astuda kellegi vanadesse tuhvlitesse. Tohutu põud valitseb matemaatikaõpetajate seas. Samas on turul ülikoolide õppejõude, kes on valmis kooliõpetajaks ümber õppima. Mõne aine õpetamisel on esialgu koormus väga väike. Õpetajate leidmine pole väljakutse, vaid sihikindel töö, millega tuleb kohe alustada.

 

 

MARE RÄIS

Sündinud 26. augustil 1963 Haapsalus

Haridustee: 2014-... Tallinna ülikooli magistriõpe hariduse juhtimise õppekaval; 1982-1987 Tartu ülikooli ajalooteaduskond. Ajaloolane ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja; 1970-1982 Taebla keskkool.

Töökohad: 2013-2015 Viimsi keskkooli gümnaasiumiastme õppejuht; majandusõpetuse õpetaja 7. ja 12. klassidele; 2009-2013 Miina Härma gümnaasiumi õppejuht; 2006-2009 Rocca al Mare kooli humanitaarainete õppetooli juhataja, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja; 2000-2006 Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse peaspetsialist; 1997-2000 Tallinna 21. kooli ajalooõpetaja

Huvialad: muusika, restaureerimine ja arhitektuuri ajalugu.