Kindluse Kooli hakkab juhtima Annika Räim

Rae Sõnumites ilmunud intervjuu. Uut direktorit usutles Andres Kalvik. 

Kindluse kooli direktor: usun, et iga laps on oluline ja võimekas!

2020. aasta sügisel Järvekülas avatava Kindluse Kooli direktor Annika Räim usub lastesse ja usaldab neid. Kohe sedavõrd palju, et juba esimese klassi õpilane on võimeline tema meelest eesmärgistamise ja enesearengu eest vastutust võtma, esialgu loomulikult täiskasvanu suunamisel ja toel.

Lisaks kaalub rohkem kui kaks kümnendit personalijuhina töötanud Räim võimalust paigutada tunniplaani õppeaine, kus lapsed õpivad suhtlema. Mida see täpselt tähendab, sellest juba allpool.

Alustame tüüpiliste uue kooli rajamisega seotud küsimustega. Millise näo või kallakuga hakkab olema Kindluse kool?

Kindluse kooli eesmärk on anda Rae valla lastele oma kodukohas kvaliteetne põhiharidus ehk valmistada nad võimalikult hästi ette järgmiseks õppeastmeks nii, et neil oleks palju valikuid sellesse valikuhetke jõudes. Kallaku teemat ma ei ületähtsustaks. Kuid olgu siinkohal mainitud koolile sisu loomisel minu jaoks olulised lähtekohad, milleks on oma arengu- ja õpiteekonna eesmärgistamine, ainete lõiming ning õppetöö maksimaalne sidumine päriselu ja õuesõppega. Lisandub võimalus õppida mitut võõrkeelt ja alates esimesest klassist arendada sotsiaalseid oskuseid. Koolikeskkond peab soodustama uudishimu, loodusarmastust ja tervislike eluviiside väljakujunemist.

Mida tähendab Teie jaoks kvaliteetne põhiharidus?

Raamistikuna lähtume õppetöös riiklikust õppekavast ning eesmärk on oluliste teadmiste ja vilumuste omandamine. Mina usun lastesse, ükskõik kui väikesed nad ka ei oleks. Laps peab õppima ennast tundma, et saada aru, kes ta on ja mida ta oskab või veel ei oska. Koostöös õpetajaga seatakse eesmärgid ja hakatakse nende poole liikuma. Oluline mõttemuutus Eesti hariduses viimastel aastatel on suunatud sellele, et õpilane peab õppimise eest ise vastutuse võtma. Õpetaja roll on õpetada, suunata ja anda tagasisidet.

Kindluse Kooli naabri Järveküla Kooli tunniplaanis on argumendiõpetus. Kas Teil on ka kavas mõni ebatraditsiooniline aine programmi lisada?

Pean sotsiaalsete oskuste arendamist väga tähtsaks. On see ju võti konfliktide ning kiusamise ennetamiseks. Nädalas võiks olla üks tund, kus tegeleme suhtlemisoskuste arendamisega. Võimalusi selleks on mitmeid: rollimängud, näitlemine, väitlemine, empaatiavõime arendamine. Koolis peab olema turvaline õppida ning mitte keegi ei peaks taluma vaimset ega füüsilist vägivalda.

Oma esimese magistrikraadi omandasin inglise-saksa keele õpetaja erialal ning seetõttu usun, et mida varem lapsed keeli õppima hakkavad, seda lihtsamini nad neid omandavad ning seda kergem on neil uut keelt õpitu peale „ehitada“. Esimest võõrkeelt hakatakse õppima esimeses klassis, kolmandas või neljandas klassis lisandub teine võõrkeel ja kolmas võõrkeel tuleb valikainena.

Pean oluliseks ainete lõimingut, mis tähendab õppimise sidumist reaalse eluga ning õppeainete omavahelist ühendamist. See tähendab, et teatud teemasid võib omavahel seotult käsitleda nii matemaatikas, eesti keeles kui ka näiteks muusikas ja loodusõpetuses. Õpilane ei õpi ainult koolitundides, vaid areneb ka vahetunnis aktiivselt tegutsedes, kooliaias jalutades, sööklas tervislikult toitudes, raamatukogus huvi pärast tarkust uurides ja huviringis avastades.

Mitu klassi 2020. aasta sügisel avatakse?

Praeguste plaanide kohaselt avame 1. ja 2. klassis neli paralleeli. Ülejäänud klasside arv sõltub huvilistest ja piirkonna elanike juurdekasvust.

Kas hindeid hakatakse panema kohe esimesest klassist?

Eestis on võimalus kasutada kuni 6. klassi lõpuni kujundavat ehk õppimist toetavat hindamist. Olen kogenud, et see toimib ja toetab õpilase arengut. Kujundav hindamine ei tähenda hindamise või tagasiside puudumist, vaid on tegelikult nõudlikum õpilase suhtes, sest viimane ei saa nö kolmega läbi ajada, vaid peab pingutama arusaamise nimel. Kujundav hindamine ei tähenda ka seda, et kokkuvõtvaid töid enam ei toimuks. Samuti ei muuda see õpetaja valikuid aine edasiandmisel lihtsamaks. Aine omandamine sõltub rohkem ikkagi õppe sisust kui hindamissüsteemist.

Tean, et kujundavat hindamist kasutanud koolide õpilastel ei ole olnud raskusi gümnaasiumisse pääsemisel – selles  on heaks näiteks ka Rae vallas tegutsev Peetri Kool.

Koolivormi osas langetab otsuse hoolekogu. Milline on Teie isiklik seisukoht?

Mõlemal minu koolis käival lapsel on koolivorm kohustuslik. See ei tähenda, et kõik lapsed käiksid ühtemoodi riides. Koolivormil on erinevad osad, mida saab tavariietega kombineerida. Enda kogemuse põhjal toetan koolivormi kasutamist. Esiteks loob see ühtekuuluvustunde. Teiseks teeb see lapsevanema elu lihtsamaks, sest ei pea soetama suures koguses riideid ja mõtlema, kas neid samas ikkagi sobib selga panna. Loomulikult peab koolivorm olema moodne ja mugav, et laps seda rõõmuga kannaks.

Koolimaja kõrvale ehitatakse ka spordikompleks. Kuidas on tulevikus korraldatud Kindluse Kooli liikumistunnid?

Tõepoolest on kooli kõrvale loomisel suurepäraste võimalustega spordikompleks, mida ka Kindluse Kooli õpilased liikumisharrastusteks kasutama hakkavad. Mul on hea meel, et väga palju saame liikuda õues, sh kooli õuealal, kuhu tuleb jooksurada, palliväljakud ning aktiivsele tegutsemisele kutsuvad mängulised lahendused. Järveküla Kooli ujula pakub Kindluse Kooli lastele võimaluse ujumisega tegelemiseks.

Jõukuse kasvuga on hakanud pered järjest rohkem reisimas käima. Kuna koolivaheajal on hinnad palju krõbedamad, näpistatakse aega kooli arvelt. Te ise käisite tänavu jaanuaris kaks nädalat Austrias suusatamas ning oma blogis kirjeldate, millised on individuaalõppe plussid ja miinused. Tundub, et suhtute kooliajal tehtavatesse puhkusereisidesse soosivalt?

Suhtun sellisesse ajaveetmisesse, kus pere teeb koos asju, mis arendavad lapsi rohkem kui tavaelu, väga positiivselt. Reisimine on kindlasti üks neist tegevustest. See saab aga toimuda juhul, kui pere võtab sel perioodil vastutuse laste õppimise eest ja on valmis kooliga koostööd tegema. Meie pere lõi õppimiseks oma süsteemi. Minu lapsed õpivad 3. ja 6. klassis ning üheskoos seadsime kaheks nädalaks igas aines eesmärgi. Kasutasime taktikat, et õppisime iga päev ühte ainet süvendatult. Selline kogemus õpetab lapsi vastutust võtma. Kooli naastes ei pea õpetaja hakkama reisil olnud last järele aitama.

Arvestades, et erinevatel põhjustel tekib ajutiselt või alaliselt koduõpet valivaid peresid aina juurde, on minu eesmärk arendada Kindluse Koolis koduõppe tugiteenuseid.

Õppeasutustes on lahkhelid ja intriigid kerged tekkima, sest iga õpetaja on omaette isiksus. On Teil erimeelsuste lahendamiseks välja pakkuda võluretsept, mis alati toimib?

Mina nii traagiliselt teemat üldse ei sõnastaks. Kuid lahendusena leian, et kõik algab sellest hetkest, kui tööandja esindajad ja potentsiaalne uus meeskonnaliige kohtuvad ja arutavad, kas nad sobivad koos töötama. Juba esimesel töövestlusel tuleb aru saada, kas jagatakse samu väärtushinnanguid ning edasisel suhtlemisel leida kinnitust sellele, kas on saadud asjadest ühtemoodi aru. See ei tähenda, et õpetajad peavad koolijuhiga ühtemoodi või siis kõik üksteisele sarnaselt mõtlema. Ka konflikti lahendamise meetmetes tuleb eelnevalt kokku leppida. Minu jaoks on hästi tähtis, et kollektiivis ei tekiks selja taga probleemide käsitlemise harjumust või klatšimist. Püüan juurutada avatud meelega kultuuri. Selle loomine ja elus hoidmine saab olema meie meeskonna ühine asi!

Olete olnud üle 20 aasta personalijuht ja nõustanud organisatsioonijuhte. Kirjutate muuhulgas, et mõnikord tuleb pool töökollektiivi välja vahetada, et ettevõte toimima hakkaks. Kui mitmel korral olete nii radikaalset nõu andnud?

Selline olukord võib tekkida, kui ettevõte teeb nn inventuuri. Kõik inimesed ei pruugi muudatustega kaasa minna ning saavad tihtipeale ka ise aru, et neile endile on parem lahendus leida uus ja nende väärtushinnangutele ja ootustele sobivam töökoht. Öeldakse, et ettevõtte hea tervise huvides on vajalik, kui aastas vahetub kümme protsenti töötajatest. Vastasel juhul võib tekkida kodupimedus ehk ei nähta oma vigu.

Olete teinud koostööd Asendusõpetajate Vahendamise programmiga. Kui hästi see toimib ja kas kavatsete seda ka Kindluse Koolis kasutada?

Kolmandas sektoris on mitmeid väga tänuväärseid haridusega seotud algatusi. Asendusõpetajate vahendamise programmis osalesin 2017. aasta sügisel, mil ise veel töötasin personalijuhina. Olin üks esimesi asendusõpetajaid, kes käis puuduvat õpetajat pikaajaliselt asendamas. Programmis käib aktiivne töö, hiljuti laieneti ka Tartusse, ja seeläbi on mitmed koolid saanud asendusprobleemidele lahenduse. Kindlasti kavatsen nendega koostööd teha. Samamoodi on mul plaanis kutsuda Tagasi Kooli raames külalistunde andma oma valdkonna asjatundjaid ning unistan juba esimesest kooliaastast alates teha koostööd Noored Kooli SA-ga, kus viimati enne Kindluse Kooli tööle asumist värbamis- ja kommunikatsioonijuhina töötasin. Noored Kooli kaudu tuleb igal sügisel Eesti haridusesse hulk aktiivseid, inspireeritud ja hakkamist täis haridusentusiaste.

Teie blogi põhjal jääb mulje, et sportlikud eluviisid on peres au sees.

Abikaasa on mul tõsine suusasportlane ja talviti valime reise selle järgi, kus Euroopas toimuvad klassikalises stiilis suusamaratonid. Meie perega reisime kaasa ning mina tunnen tõelist rõõmu maratonipaikades asuvatest kaunite vaadetega murdmaaradadest ka ise suuskadel liikudes. Lastele meeldib rohkem mäesuusatamine. Just värskes õhus viibimine on minu jaoks hästi oluline. Kolisime kolm aastat tagasi Tallinna südalinna ja pärast seda loobusin autost, millega olin varem läbinud ka väikeseid vahemaid. Liikumiseks kooli ja Tallinnas asuva kodu vahel kavatsen ühendada ühistranspordi ja jalutamise ning üks variant on ka rattaga tööl käima hakata. Tahan lastele eeskuju näidata. Mugavuse nimel ei ole mul plaanis autot soetada.

 

ANNIKA RÄIM CV

Magistrikraad inglise ja saksa keele õpetaja erialal (Tallinna Ülikool)

Post Graduate Certificate in Management Studies erialal „Juhtimine ja jätkusuutlikkus“ (University of Cumbria, Inglismaa)

Rohkelt koolitusi, kursuseid, treeninguid juhtimise, personalijuhtimise, coach’imise, eestvedamise, kommunikatsiooni, psühholoogia, majanduse teemadel

Töötanud üle 20 aasta personalijuhi, juhtide ja juhtimisnõustajana

Alates 2017. aastast organisatsioonide ja eraisikute nõustaja ning coach www.annikaraim.com

Abielus, 2 koolilapse ema

Kuidas sünnib koolimaja?

Kindluse Kooli esimene projekteerimisnõupidamine tõi ühe laua taha valla esindajad ja Sweco Projekt AS tegevjuhi Keijo Vaheri koos arhitekt Ahti Kooskora ning projektijuht Mark Skirtaga. 

Nõupidamiste eesmärgiks on projekteerimisprotsessi käigus tekkinud küsimuste, mõtete ja ideede arutamine laiemas ringis. Vallavanem Mart Võrklaev tõdes, et vallal on koostööpartneris põhjust kindel olla, sest sama ettevõtte projekteeris ka Järveküla Kooli. „Oleme nendega ühe kooli juba projekteerinud ja kogemus oli positiivne. Kindluse kooli projekt liigub täna loodetud tempos, esimese kohtumise eel oli palju eeltööd juba tehtud ja seega on põhjust olla rahul,” lisas ta.

„Meil on hea meel, et Sweco saab Rae valla arengule juba teistkordselt kaasa aidata. Tuginedes eelnevale kogemusele oleme kindlad, et koostöö Rae vallavalitsusega saab olema professionaalne ja produktiivne,“ ütles Sweco Projekt AS-i tegevjuht Keijo Vaher.

Sweco Projekt AS arhitektile, Ahti Kooskorale on Kindluse kooli projekteerimine Rae vallavalitusele juba teine koolimaja. „Täiesti uue koolimaja projekteerimine on igale arhitektile unistuste töö ning veelgi huvitavam on seda kontseptsiooni uuesti avada. Esimene mõte oli, kuidas juba loodut paremini taasluua. Kindluse kool tuleb Järveküla koolile sarnane, aga mitte kaksik vaid (mahult) suurem õde või vend,“ tõdes Kooskora.

„Esmakordselt Kindluse kooli nime kuuldes intrigeeris selle mitmetähenduslikkus ja genius loci (lad. k kohavaim). Tekkis küsimus, kuidas seda kaasaegses arhitektuurikeeles kasutada. Põnev nimi inspireerib eelkõige looma hoonet, mis pakuks lastele kindlat ja kaasaegset haridust. Tulemuse avalikustame juba eskiisi valmides,“ sõnas Ahti Kooskora.  

Nelja paralleeliga põhikooli, kus tulevikus on ruumi 864-le lapsele plaanib vald avada septembris 2020. Kindluse Kool saab olema järjekorras Rae valla kuues kool ning see rajatakse Järvekülla. 

SWECO Projekt AS alustas vallavalitsuse tellimusel Kindluse Kooli projekteerimist

6. veebruaril astuti oluline samm Kindluse Kooli rajamise suunas. Vallavanem Mart Võrklaev ja AS SWECO Projekti esindaja Keijo Vaher allkirjastasid Peetri kandi uue põhikooli projekteerimislepingu. Leping kätkeb endas uue koolimaja ja spordikompleksi hoonestuse ning maa-ala projekteerimistöid. Spordikompleks, mille alla kuuluvad jalgpalliväljak, koos selle kohale kavandatava pneumohalliga, jõusaal, suur spordisaal ja väiksemad saalid hakkavad lisaks koolile teenindama ka kogukonna huve. Projekteerimistööde maksumus on 407 880 eurot.

Projekti valmimise tähtaeg jääb suve lõppu ja koheselt on plaan alustada ka ehitustöödega. Nelja paralleeliga 864-kohaline põhikool alustab tööd 2020. aasta sügisel, hetkel on käimas konkurss direktori ametikoha täitmiseks.

Sel sügisel kooliteed alustavatel Peetri piirkonna peredel on lisaks Peetri Lasteaed-Põhikoolile ja Järveküla Koolile juba võimalus valida ka koolikoht 2020. aasta sügisel valmivas Kindluse Koolis. Kolm esimest klassi, mis komplekteeritakse tulevasse Kindluse Kooli, õpivad ühe õppeaasta Järveküla Koolis ning suunduvad alates 2020/2021 õppeaastast koos õpetajatega Kindluse Kooli.

Infopäev Peetri piirkonnas kooliteed alustavate laste peredele toimub 13. veebruaril algusega kell 18.00 Aruheina Lasteaias.

 

Vallavolikogu kinnitas uue põhikooli asutamise otsuse

Aasta viimasel istungil otsustas Rae vallavolikogu asutada Peetri kanti uue põhikooli. Uue kooli nimeks saab Kindluse Kool ja õppetöö võib seal alata 2020. aasta esimesel septembril.

Kui Rae valla koolide nimed on siiani olnud pigem konservatiivsete killast ja kannavad kõik oma asukohale vastavat nime, siis uue kooli puhul võeti vastus otsus mõelda raamidest välja. „Korraldasime nimekonkurssi, kus lisaks elanikele, kaasasime sel korral ka Peetri kandi koolieelikute rühmade lapsed. Just nemad on suure tõenäosusega ka äsja asutatud kooli tulevased õpilased,“ selgitas vallavanem kooli nime leidmise lugu.

Nime Kindluse Kool pakkusidki välja nii Uuesalu lasteaia Koprakeste rühma lapsed kui ka planeeritava koolimaja vahetus läheduses elavad inimesed. Lõpliku otsuse tegi aga kokku kutsutud nimekomisjon, kes esitas selle vallavolikogule.

„Nimi Kindluse Kool tuleneb sealkandis peamiselt liikumiseks kasutatavast Kindluse tänavast. See omakorda on kaudselt seotud Peeter Suure merekindluse jäänustega, mida siin-seal Rae vallas leida võib. Komisjonis leidsime, et lisaks elanike seas olulisele viitele loob sedavõrd paljutähenduslik nimi ka head eeldused tulevasele direktorile selle põneva sisuga täitmiseks ja paneb  ilmselt meid kõiki vaatama uut kooli luues ka ise asju värske nurga alt,“ lisas Võrklaev.

Kindluse Kool saab olema järjekorras kiiresti areneva Rae valla kuues kool ja sinna tuleb neli paralleelklassi 864 lapsele. Suure tõenäosusega ei jää aga ka see viimaseks, sest ligi tuhande inimese võrra aastas kasvava valla peamise elanikkonna moodustavadki just noored, lastega või täna lapsi planeerivad pered, kelle jaoks on kõige olulisemad just kvaliteetne ja kodulähedane haridus. Uus kool annab paljudele kindlustunnet, et seda vald neile pakkuda ka suudab.

Peetri kandi koolieelikud pakkusid uuele koolile fantaasiaküllaseid nimesid

Vald plaanib septembris 2020 avada Järvekülas Turu ja Kindluse tee vahelisel alal uue 864-kohalise põhikooli. Planeeritavale koolile nime valimine on tavapäraselt ikka toimunud rahva abiga. Sel korral otsustati kaasata ka Peetri kandi lasteaedade koolieelikud, kellest paljud on suure tõenäosusega ka kooli tulevased õpilased.

Kokku laekus lastelt kümme kavandit ja üle 40 nimepakkumise. Lisaks aga ootasime pakkumisi ka elanikelt. Kõikide pakutud nimevariantide vahel toimunud veebihääletusel anti ühtekokku 351 häält ja enim meeldisid inimestele nimevariandid Kindluse, Assaku, Rae, Mõigus ja Peetri-Järveküla kool. Nende vahel teeb omakorda valiku komisjon ja uue kooli asutamise eelnõu koos nimega läheb otsustamisele 18. detsembril  toimuval volikogu istungil.

Lasteaiarühmade esitatud ideekavandid asusid omavahel aga võistlustulle Facebookis, et selgitada välja kõige põnevam tervikvisioon. Kõige enam hääli sealse publiku ees kogus Aruheina lasteaia Usinate Sipelgate rühma töö.

Nimelt olid õpetaja Anu Üksküla rühma lapsed oma usinusega teinud silmad ette nii mõnelegi ja lähenenud uue kooli kavandamisele suurejoonelisemalt kui võinuks oodata. Kavandite kokku korjamise päeval selgus, et kahe nädalaga oli Sipelgate rühmas valminud lausa ruumiline 3D-makett ja sinna juurde olid lapsed mõelnud valmis ka terve uue kooli kontseptsiooni.

Ka Sipelgate pakutud nimevariant on otseses seoses kavandiga. „Hoburaua põhikool on oma nime saanud erilise väljanägemise tõttu. Nimelt meenutab kool linnulennult hobuse kabjarauda. Uskumuse kohaselt toob kabjaraud õnne ning mis saaks olla parem koolist, kus õpivad õnnelikud lapsed? Hoburaua põhikoolis väärtustatakse õhinapõhist õpet, kus oluliseks peetakse õpilaste endi huvisid ning tahet üht või teist avastada ja teada saada,“ kirjutasid lapsi kavandi tegemisel juhendanud õpetaja Anu ja tema assistendid Reelika Mooses ja Agnes Kalme.

Lisaks oli lastel ka kindel nägemus, mida uues koolis õpetama peaks. Sinna hulka kuulusid nii eesti keel kui ka matemaatika. Lisaks aga peeti oluliseks, et teadmisi jagataks ka loomadest, sealhulgas dinosaurustest, aga ka kosmosest, robootikast ja masinatest ning ka ehitamisest. Ilmselt olid need noored neiud, kes tulid selle peale, et koolimajas võiks olemas olla selline koht, kus õpilased saavad küüsi lakkida, soenguid teha, kleite ja jalanõusid proovida. Veel pidas Usinate Sipelgate rühm hädavajalikuks, et koolis oleks olemas spordisaal, kus oleks võimalik hästi palju sporti ja trenni teha.

Auhinnaks Usinatele Sipelgatele tehtud töö eest kutsub vald neile esinema teadusteatri Kolm Põrsakest. See aga, millised kõikidest lennukatest ideedest saavad uue kooli juures päriselt teoks, selgub järgmisel aastal, kui kooli asutakse projekteerima.

Peetri kandi uus kool otsib väärikat nime

Uuele koolile või lasteaiale nime mõtlemine on tavapäraselt olnud ikka kogukonna ülesanne, kuid sel korral otsustas vallavalitsus lisaks elanike kaasamisele tööle rakendada ka tõelised oma ala eksperdid.

Selleks kuulutas vald välja konkursi Peetri kandi lasteaedade vanematele rühmadele, kellel on nüüd 20. novembrini aega pakkuda oma nägemus nii tulevase koolimaja väljanägemise kui ka selle nime osas. Piirkonna lasteaedade vanemad rühmad said ekspertideks valitud just seetõttu, et uus Järvekülla, Turu tee ja Kindluse tee vahelisele alale rajatav, kvaliteetset haridust pakkuv ja tervist edendavale ning sportlikule eluviisile rõhku panev põhikool, saab suure tõenäosusega olema ka paljude nende laste tulevane kodukool.

Alates 21. novembrist kuni 28. novembrini saab valla kodulehel ja Facebookis olema võimalik väikeste ekspertide lahendustele hääli anda ning kõige rohkem hääli saanud tervikvisiooni autor-rühmale on vallavalitsus pannud välja ka auhinna.

Kuigi vald ei kahtle meie väikeste ekspertide töö tulemuslikkuses on lisaks oodatud ka kõikide teiste vallaelanike pakkumised uue koolimaja nime osas. Kui väikesed eksperdid ei ole juba ette jõudnud ja sama nime pakkunud, siis lähevad rahvahääletusele ka elanike pakutud originaalsed nimevariandid ja lõpliku valiku tegeva komisjoni lauale viiakse kokku 5 enim hääli saanud nimepakkumist. Seega, ootame ka teie mõtteid Peetri kandi uue kooli võimaliku nime osas hiljemalt 20. novembriks aadressile sonumid@rae.ee

 

PEETRI KANDI UUE KOOLI PROJEKTEERIMISHANGE ON ÜLEVAL

Tänasest alates on riigihangete registris üleval avatud hankemenetlusega riigihange Peetri kanti uue põhikooli peaprojekteerimiseks. Planeeritav, nelja paralleeliga 864-kohaline uus Peetri kandi kool, on valla järjekorras kuues kool. Neist viimane, hetkel planeeritava kooli vahetus läheduses asuv Järveküla kool, sai valmis vaid 2 aastat tagasi.

Peetris elab täna ligi pool Rae valla elanikest

Vallavanema Mart Võrklaeva sõnul näitab rahvastikuprognoos valla põhjapiirkonnas elanikkonna ja just laste arvu üha kiirenevat kasvu. Seetõttu tuleb vallal juba täna uue kooli planeerimisega alustada, et maja saaks valmis õigel ajal ja ei tekiks koolikohtade nappust. 

„Peetri kandis elab täna peaaegu pool Rae valla elanikest, kelle seast paljud on just noored lastega või lapsi planeerivad pered. Seega on piirkonna elanike jaoks kõige olulisemad just kvaliteetne haridus, sportimis ja vaba aja veetmise võimalused ning just seda üritame ka pakkuda. Kui kõik sujub plaani päraselt oleks soov ehitama hakata 2019. aasta lõpus ja uus ning moodne koolimaja võiks lapsi tervitada juba esimesel septembril 2020,“ oli vallavanem optimistlik.

Kool pakub hariduse kõrval võimalusi ka kogukonnale

Vallavanema sõnul laiendab uus hariduskompleks koolikohtade juurde loomise kõrval oluliselt ka piirkonna sportimisvõimalusi.  „Koolimajale lisaks oleme ette näinud spordikompleksi projekteerimise. Soov on rajada kaua oodatud jalgpalliväljak, koos selle kohale kavandatava pneumohalliga, jõusaal, suur  spordisaal ja väiksemad saalid, mis kõik oleks valmis teenindama ka kogukonna järjest kasvavaid vajadusi,“ rääkis Võrklaev.

Uus kool kerkib plaanide kohaselt Järvekülla, Turu tee ja Kindluse tee vahelisele alale, mille vahetusse lähedusse on vald hetkel ehitamas ka Järveküla lasteaeda.  Avatud hankemenetlusega riigihange „Peetri kandi põhikooli peaprojekteerimine“ on riigihangete registrist leitav viitenumbriga 201671 ja pakkumuste esitamise tähtaeg on 19.11.2018. 

VALLAVALITSUS ANDIS KORRALDUSE KUULUTADA VÄLJA HANGE PEETRI KANDI UUE 864-KOHALISE PÕHIKOOLI PROJEKTEERIMISEKS

5. oktoobri istungil võttis vallavalitsus vastu korralduse avatud hankemenetlusega riigihanke „Peetri kandi põhikooli peaprojekteerimine“ välja kuulutamiseks. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, alustatakse ehitustöödega 2019. aasta sügisel ja valla kõige uuem koolimaja oleks valmis lapsi tervitama esimesel septembril 2020.

Peetri kandi uus kool tuleb 864-kohaline nelja paralleeliga põhikool, mille õpikeskkonna planeerimisel ja kujundamisel võetakse arvesse meie eelnevate koolide (Järveküla, Vaida ja JG juurdeehitus) projekteerimise ja ehitamise parimad kogemused. Uue kooli kontseptsiooni väljatöötamine saab toimuma koostöös valitava direktoriga, kelle leidmiseks kuulutatakse konkurss välja juba lähiajal.

„Sedavõrd mahuka projekti puhul, mis puudutab väga paljusid inimesi, on elanike suur huvi mõistetav.  Täna ei ole meil paljudele küsimustele, nagu näiteks kooli nimi või direktor, veel vastuseid, aga tahame olla algusest peale avatud, panna rõhku teavitusele ja kaasata kogukonda,“ ütles vallavanem Mart Võrklaev.  

 Vallavanema sõnul laiendab uus hariduskompleks koolikohtade juurde loomise kõrval oluliselt piirkonna sportimisvõimalusi.  „Koolimajale lisaks oleme ette näinud spordikompleksi projekteerimise, kuhu muu hulgas on soov rajada kaua oodatud jalgpalliväljaku koos selle kohale kavandatava pneumohalliga,“ rääkis Võrklaev. Lisaks jõusaal, Jüri pallihalli laadne spordisaal ja väiksemad saalid, mis kõik on valmis teenindama kogukonna järjest kasvavaid vajadusi.

 Uus kool kerkib plaanide kohaselt Järvekülla, Turu tee ja Kindluse tee vahelisele alale. Turu, Kindluse, Liiva ja Veski tee vahelise ala I etapi detailplaneering on algatatud 03.07.2018 korraldusega number 898. Arendajaga, kes on detailplaneeringu tellija, on vallal sõlmitud eelkokkulepe kooli ehitamiseks vajaliku ca 5 ha maa omandamiseks.

Showing 8 results.
Items per Page 20
of 1