Karuputk

9/7/20
Karuputk kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena. Lehelabad on kuni meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsevate taimede varre läbimõõt võib suve lõpus maapinna lähedal ületada 10 cm. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib kuluda kolm kuni neli aastat õitsema hakkamiseks, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, milledest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 7–10 aastat.
Sosnovski karuputk sisaldab furokumariini ja mõningaid eeterlikke õlisid, mis lehtedest ja vartest aurustuvad ning on nahka kahjustava ning ärritava toimega. Taime puudutamisel ilmnevad tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ning paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni. Päikesepaistelise ilmaga on kahjustused tugevamad kuna toksilised ained mõjuvad nahapigmentidele, millega kaasneb ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes.
Taime söömise või tugeva nahakaudse toime korral on võimalikud vere hüübimishäireid ja verejookse. Allergilisele inimesele võib ta põhjustada vaevusi ka ilma otsese kokkupuuteta.
• Ettevaatusabinõud ja esmaabi
Olulisim on vältida otsest kokkupuudet taimega. Tõrjet teostades tuleb kanda spetsiaalset kaitserõivastust ja -vahendeid, kuna toksiinid tungivad ka läbi tavalise kanga.
Kui mahl on sattunud nahale, tuleb see kiiresti vee ja seebiga maha pesta, kaitsta kahjustatud nahka päikesekiirguse eest ning pöörduda arsti poole edasiseks raviks.
Lisainfo karuputkede kohta:
http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/voorliigid/karuputk/kuidas-ara-tunda-ja-ise-torjuda-2/
http://www.keskkonnaamet.ee/public/putke_dokumendid/Putkevoldik_2003.pdf 
http://www.keskkonnaamet.ee/public/putke_dokumendid/Sosnovski_karuputk_voldik.pdf

Karuputke tõrjumist korraldab riiklik Keskkonnaamet. Täpsemad alad on leitavad Maa-ameti karuputke tõrjumise rakendusest (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis) ning Keskkonnaregistrist (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTP5Y8AWrNf6Yyl0kQVPEgwxizKrt8PZN).
Aladel, mis ei ole riiklikus tõrjenimekirjas, teeb ajutist tõrjet Rae Vallavalitsus. Teavita putkekohast, mis ei ole Keskkonnaameti tõrjealade hulgas, Rae Vallavalitsuse keskkonnaspetsialiste või saada e-kiri info@rae.ee.