Ohvriabi

Mis on ohvriabi? 
Ohvriabi on avalik teenus, mille eesmärk on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Toimetulekuks vajab ohver nii emotsionaalset tuge kui ka informatsiooni selle kohta, millist abi tal on võimalik saada. Õigeaegne abi hoiab ära ohvri iseseisva toimetuleku halvenemise ja ka võimaliku töökaotuse. Ohvriabiteenust osutavad Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töötajad kõikides Eesti maakondades.

Kellel on õigus ohvriabile?
Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise; füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Abi saamise eelduseks ei ole kuriteo toimepanemine.

Kellel on õigus psühholoogilise abi kulude hüvitamiseks?
2007. aasta jaanuarist makstakse psühholoogilise abi kulu hüvitist süüteo ohvrile. Hüvitise saamiseks peab süütegu olema politseis registreeritud ning algatatud väärteo- või kriminaalmenetlus. Hüvitist on võimalik saada nii otsesel ohvril (ühe kuupalga alammäära ulatuses ehk 540 eurot) kui ka tema perekonnaliikmetel (kokku kuni kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta ehk 1620 eurot). Psühholoogilise abi kulude hüvitamist saab taotleda kolme aasta jooksul süüteo toimepanemisest arvates. Taotleja peab hüvitise saamiseks pöörduma ohvriabitöötaja poole.

Kellel on õigus taotleda kuriteoohvrite riiklikku hüvitist?
Kuriteoohvrite riiklikku hüvitist makstakse juhul, kui vägivallakuriteoga on tekitatud raske tervisekahjustus, vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire või ohvri surm. Ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste hüvitamist on võimalik taotleda neid kulutusi tegelikult teinud isikutel.

Millise kahju hüvitamiseks saab kuriteoohvrite riiklikku hüvitist taotleda?
Hüvitise määramisel võetakse aluseks vägivallakuriteoga tekitatud varaline kahju:

  • töövõimetusest tulenev kahju;
  • ohvri ravikulud (lisaks füüsilise tervise taastumisega seotud kuludele hüvitatakse ka vaimse tervise taastamisega seotud kulusid);
  • ülalpeetavatele ohvri surmast tulenev kahju;
  • prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele kehafunktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju;
  • ohvri matusekulud summas 448 eurot.

Ohvriabi seaduse alusel hüvitatakse 80% punktides 1-4 nimetatud tegelikust varalisest kahjust, kuid kokku mitte rohkem kui 9590 eurot.


Kuidas kuriteoohvrite riiklikku hüvitist taotleda?
Hüvitise taotlemiseks peab kuritegu olema politseis 15 päeva jooksul (kuriteo toimumisest alates) registreeritud ja kuriteo kohta peab olema algatatud kriminaalasi. Kuriteo raskus tehakse kindlaks kohtuarstliku ekspertiisiga. Hüvitist saab taotleda piirkondlikust pensioniametist üldjuhul ühe aasta jooksul arvates kuriteo toimepanemisest. Koos hüvitise taotlusega tuleb esitada kõik arved, mis tõendavad tehtud kulutusi, kuna hüvitist makstakse ainult kuriteoohvriks langemisega seotud tegelike kahjude ja kulude katteks. Vaata kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise taotlemise vorm ja vajalike dokumentide loetelu.

Ohvriabi kontaktid

Olga Jevdokimova, tel 5322 5364

Tatjana Aro, tel 51979433

e-post: tallinn.oa@sotsiaalkindlustusamet.ee

Ida-Harju politseijaoskond (Pinna 4, Tallinn)

 

OHVRIABI KRIISITELEFON 116006 

2019. aasta 1. jaanuarist käivitas sotsiaalkindlustusamet ohvriabi kriisitelefoni 116 006. Ohvriabi kriisitelefoni töötajad pakuvad ööpäevaringset kriisinõustamist kõikidele ohvriks langenud inimestele ja nende lähedastele. Lisaks pakutakse tuge ja nõu ka spetsialistidele, kes soovivad teavitada kellegi teise ohvriks langemisest. Ööpäevaringset nõustamist pakutakse ka veebi teel aadressil www.palunabi.ee  (alusta vestlust). Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles ning ohvriabi kriisitelefonile pöördumine on helistajale tasuta. Telefonile helistades on võimalik jääda anonüümseks.

Lisainfo

http://www.palunabi.ee/kriisitelefon-116006