Veebruaris kirjutasime Peetri pargi projektist, mille osas on vallal elanikele häid uudised. Tihedas koostöös SWECO Projekt AS projekteerijatega on esmasest eskiislahendusest jõutud pargi I etapi põhiprojektini, mis on esitatud vallale heakskiitmiseks ja mida teile tutvustada saame. Selle aasta suvel on vallal kavas läbi viia ehitushange ja eesmärgiks on pargi esimene etapp avada 2020. aasta suvel.
Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on esimeses etapis planeeritav maht ca 2 ha, aga kogu planeeritud pargi pindala ca 5 hektarit. „Valla eelarvestrateegias on aastani 2023 Peetri pargi ja keskväljaku rajamiseks ette nähtud lausa 1,8 miljonit eurot. Teises ja/või kolmandas etapis lisanduva mahu osas ootame väga elanike sisendit, mida seal näha soovitakse,“ sõnas vallavanem ja lisas, et hetkel on kindel, et sinna on tulemas lipuväljak koos välikontserdialaga ja koerte jalutusplats. Lõpptulemust saab näha ilmselt aastatel 2022–2023.
Pargi tsoneerimisel on lähtutud ideest, et aktiivsed alad paiknevad pargi äärtel ja passiivsemad alad, mille eelduseks on pigem intiimne ja vaikne ruum, asuvad pargi keskosas. Kuna piirkond on liigniiske, siis on puhkealale kavandatud lauge kaldaga tiik. Tiigi põhjakaldal piirab vee juurde pääsemist tihe haljastus kogu kalda ulatuses. Veele lähedale pääseb ainult tiigi põhjakaldal asuval laudteel, mis kulgeb peamiselt läbi kaldaroostiku ja võsa ulatudes korraks ka veele lähemale. Laudtee on veepoolsel küljel piire kogu ulatuses. Laudtee viib pargi keskosas paiknevale künkale, kus paikneb varikatusega ja pinkidega/kiikudega istumisala. Tiigi idakaldale on kavandatud teine laudtee koos erinevaid istumisvõimalusi pakkuva piknikualaga.
Tegevusi nii suurtele kui ka väikestele
Laias plaanis on pargiala jaotatud aktiivsete ja passiivsete tegevustega aladeks. See tähendab, et aktiivsed ja sportlikud tegevused paiknevad Niinesaare ja tulevase Kungla tee ääres ning pargi teises otsas, eemal läbivatest teedest, on veesilm koos selle äärde plaanitud jalutus- ja puhkamiskohtadega, kus on võimalus veeta aega rahulikumas meeleolus.
Pargi südames – turvaliselt eemal liiklusest, hakkab paiknema omanäoline ala meie kõige väiksematele elanikele. Mänguplatsi kujundus on saanud inspiratsiooni lähedal asuvast lennujaamast ja vastavasisulised on ka atraktsioonid. Lisaks tuleb mänguala juurde liikluslinnak. Kõige väiksemate laste mänguala jääb visuaalselt ja füüsiliselt eraldatuks ülejäänud pargialast, kus põhjaosas piirab ala tihe haljasvöönd ning liikluslinnaku poolses osas eraldab mänguväljaku ala rattasõidualast ja muust lõunapoolsest pargialast madal puitpiire.
Laste mänguala asub pargi keskosas passiivsemas ja rahulikus tsoonis, kuhu on kavandatud lennuväljateemaline mänguväljak erinevate turnimisvõimalustega ja liikluslinnakuga. Kõige väiksemate laste mänguala jääb visuaalselt ja füüsiliselt eraldatuks ülejäänud pargialast, kus põhjaosas piirab ala tihe haljasvöönd ning liikluslinnaku poolses osas eraldab mänguväljaku ala rattasõidualast ja muust lõunapoolsest pargialast madal puitpiire. Liikluslinnakust ja rattakrossialast lõunapoole on kavandatud tihe võsastik ja puistu, mis koos kelgumäega justkui eraldab pargi lõunaosa ja põhjaosa.
Rohkelt võimalusi aktiivseks ajaveetmiseks
Vallavanema sõnul on Peetri elanikud aktiivsed kodanikud ja armastavad veeta aega sportlikult. „Pargi näol lisandub piirkonna inimestele hulganisti aktiivseks ajaveetmiseks mõeldud võimalusi. Meil on hea meel, et valla ehitatud kergliiklusteed on piirkonnas sedavõrd aktiivses kasutuses, aga jooksjad on puudust tundnud pehme pinnasega rajast. Edaspidi saab neid tegevusi nautida pargis, kuhu on kavandatud u 600 meetri pikkune jooksmiseks sobiva kattega valgustatud jooksu- ja suusarada,“ ütles Võrklaev.
Rajale lisavad põnevust ka kaks tehislikku tõusu, mis toimivad ühtlasi nii pargi tegevuste kui ka teede ja elamute suunas müra tõkestava vallina. Tegevusi jagub kõigile: noorte poolt kaua oodatud skatepark ja parkuuriväljakud nii algajatele kui ka edasijõudnutele, ringtreeninguks sobilik välijõusaal ja seenioritele sobilikud treeningvahendid, portega piiratud multispordiväljak, kus saab harrastada pallimänge, lauatenniselauad ja liivariba võrkpalliväljakuga. Tervikuga ühildub ka täna juba olemasolev korvpalliplats.
Erinevaid pallimänge saab harrastada multispordiväljakul, kuid osa aktiivsest tegevusest jääb ka pargi lõunapoolsesse ossa olemasolevale korvpalliväljakule ning kavandatud rannavolle platsile tiigi juures.
Veesilm rikastab pargimaastikku
Jalutamist ja lapsevankriga liiklemist soodustab läbi pargi kulgev valgustatud kõnnitee. Rahulikumaks ajaveetmiseks asub pargis ka veesilm, mis lisab põnevust haljastuse ja selle ümber kulgeva laudtee ning jalutusrajaga. Arvestama peaks, et veesilm ei ole mõeldud ujumiseks ja seetõttu on see mitmest küljest piiratud ka tõkestavate elementidega, mis lisavad turvalisust.
Lõpuni aga vee äärde minekut ei tõkestata ja tiigi idakaldale jääb liivariba, kuhu tulevad näiteks lamamistoolid ja võrkpalliväljak. Veesilma sisse on kavandatud liikuv purskkaev, mida on hea vaadelda vee äärde loodavalt puitterrassilt, kus hakkavad paiknema piknikukohad. Kuigi pargi haljastus on veel professionaalide käe all lahendamisel, on kindel, et tuleb nii varju pakkuvaid leht- ja okaspuid kui ka ilutaimi ja madalamad põõsaid. Veesilm annab võimaluse ilmestada tervikut ka lopsaka veetaimestikuga.
Liiklusest
Iseenesest mõistetavalt on soositud parki jõudmine jalgsi, jalgratta või lapsevankriga. Selleks on juurdepääsud loodud mööda kergliiklusteid Niinesaare teelt, Suurekivi teelt, Salu tänavalt, rajatavalt Kopli tee pikenduselt ja perspektiivselt Kungla teelt ning atraktsioonide juurde on ettenähtud rattaparklad. Siiski asub pargi mõlemas otsas ka parkla autodele.
Parki on projekteeritud seljatoega pinke põhiteede ja platside äärde ning varikatustega istumiskohad mänguväljakul, tiigi ääres ja künkal. Parki on projekteeritud erinevaid maastikku mitmekesistavaid kuni 3 m kõrgusega pinnavorme, mis on moodustatud tiigist väljakaevatud pinnasest.
Lähemalt rulapargist
Betoonist rulapargid said alguse USA’st, kus 1965. aastal Arizonases ehitati esimene omataoline. Vanim siiani kasutuses olev USA betoonpark, Ocean Park, ehitati aastal 1976 Marylandis. Märkimist väärib ka Austraalias asuv Albany „ussi-rada”, mis ehitati aastal 1972 ja on tänaseni heas sõidukorras. 1990-ndatel sai betoonparkide ehitamine populaarseks ka Euroopa riikides, Soomes ehitati esimene aastal 2006 ja Eestis valmis esimene omataoline aastal 2012 Otepääle.
Peetri parki rajatava skatepargi projekteeris ka Eesti esimese betoonist skatepargi rajanud Betoondetail OÜ ja oma lahenduselt on see sarnane Võru linnas asuva ainulaadse pargiga, mis on saanud mitmeid tunnustusi. Eesti Kommunaalmajanduse Ühing tunnistas Võru skatepargi 2017. aasta parimaks kommunaalrajatiseks ja Eesti Kodukaunistamise Ühenduse poolt korraldatud üleriiklikul konkursil „Eesti kaunis kodu 2018” pälvis Võru skatepark eriautasu „Parim tervisespordirajatis”.
Ainulaadseks teeb Võru skatepargi bowl-element (kauss/bassein) koos korraliku drenaažiga. Peetrisse tulev park aga on veel sammuke vingem, sest kauss-element on suurem. Kuigi betoonist park on juba oma olemuselt vaiksem kui vineerist lahendus, siis teeb Peetri pargi eriliseks ka see, et skatepark on viidud maapinna sisse, mis summutab müra veelgi. Lisaks on maastiku kujundusega plaanis luua selle ümber vall, mis lisab lahendusele omapära, aga toimib ka müra summutajana mõlemas suunas – et vähendada liiklusmüra pargis ja pargis tekkivat müra naabruses.
Projekteeritud puhkeala põhjaosa on tsoneeritud peamiselt aktiivsetele tegevustele, milleks on erinevad sportimisvõimalused – skatepark, parkuur, välijõusaal, lauatennis, multispordiväljak. Nii-öelda tänavasport – rulasõit, rattasõit, tänavakorvpall – on kavandatud hästi ligipääsetavaks tänavaruumist ja ka parklast. See on aktiivne pargi väljak, kus on liikumist, kogunemist ja saginat. See on uus kohtumispaik ja oma ruum noortele. Helide summutamiseks ja mingil määral ka pargi sees hoidmiseks on kavandatud müravall ümber skatepargi ja multisprodiväljaku.
