31. jaanuaril toimunud Kungla tee 36 detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustus puudutab osa Kungla tee 36 kinnistust ehk vähem kui 1/5 kogu Peetri pargi mahust (eelmisel joonisel märgitud sinisega) . Antud kinnistul kehtib aastal 2014 kehtestatud detailplaneering, mille põhjal on tervisekeskuse loomine sinna olnud algusest peale ettenähtud.
2014. aastal kehtestatud planeeringu järgi on võimalik rajada 300 ruutmeetri suuruse ehitisaluse pinnaga 2 korruseline hoone. Selle ajaga võrreldes on Peetri kandi elanike arv kasvanud – võrreldes 2015. aasta esimese jaanuari seisuga lausa 49% ja kasv jätkub.
Lisaks on vald vahepeal saanud olulise kogemuse võrra rikkamaks – läbi on projekteeritud EL rahastus nõuetele ja kaasaegsete tervishoiuteenuste pakkumiseks sobiv Jüri tervisekeskuse hoone.
Sellest lähtuvalt jõuti arusaamale, et kehtiva Peetri külaplatsi ja lähiala detailplaneeringuga lubatud ehitusmahuga ei ole võimalik Peetri piirkonna vajadustele vastavat tervisekeskust tulevikus rajada ning asuti koostama uut detailplaneeringut Kungla tee 36 kinnistule.
Millised on muudatused, mida soovitakse võrreldes kehtiva detailplaneeringuga teha?
Vallavalitsuse algne ettepanek oli uus ehitusmaht planeerida varuga, et saaks tulevikus vajadusel hakata pakkuma ka laiemat ringi tervishoiuga seotud teenuseid, sest piirkond on kiiresti kasvav ja kõiki soove ning vajadusi täna ette näha ei ole võimalik. Planeeringu algatamisel välja pakutud idee oli anda Kungla tee 36 krundile ehitusõigus kuni kahe hoone ehitamiseks ehitisaluse pinnaga kokku kuni 2000 ruutmeetrit.
Juba enne eilset eskiislahenduse tutvustust tehti piirkonna inimeste poolt aga mitmeid ettepanekuid mahu vähendamiseks, eesmärgiga säilitada senine kvaliteetne elukeskkond. Sellest tulenevalt pakkus vallavalitsus ka alternatiivse lahenduse, mis võimaldaks rajada tervisekeskuse, kus saaks sarnaselt Jüri alevikku rajatava tervisekeskusega kõik esmased vajalikud tervishoiuteenused tagada, kuid mis arvestaks senisest enam naabrite soovidega ehitusmahu vähendamise osas.
Seega on valla ettepanek täna kehtiva detailplaneeringuga võrreldes muuta kahte olulisemat asja – seni ettenähtud 300 ruutmeetrise ehitisaluse pinnaga kahe korruselise hoone ehituse asemel võimaldada kinnistule tulevikus kuni 1000 ruutmeetrise ehitisaluse pinnaga kahe korruselise hoone ehitamist koos normatiividele vastava parklaga.
Oluline on märkida, et Kungla tee 36 kinnistu sihtotstarve, mis on täna ühiskondlike ehitiste maa, jääb ka uue planeeringu järgi samaks ning selles osas mingeid muudatusi ei tehta. See omakorda tagab, et ka tulevikus on võimalik sinna rajada ainult ühiskondlikuks kasutamiseks ette nähtud hooneid.
Millal hakatakse Peetris perearstiteenust pakkuma ja millal võiks valmida kõne all olev planeeritav perearstikeskus Kungla tee 36 kinnistule?
Ettevõte Haldja Hambaravi OÜ on sõlminud kokkuleppe rentida ca 600 ruutmeetrit põrandapinda Compakt Kinnisvara poolt rajatavasse Peetri keskushoonesse (Küti tee 4), mis valmib sel sügisel. Koostöös partneriga on ettevõttel plaan rajada kaks perearsti kabinetti ja viis hambaravi kabinetti.
Hetkel kõne all oleva planeeringuga loodavad eeldused Kungla 36 kinnistule tervisekeskuse ehituseks võiks realiseeruda siis, kui Peetri keskushoones on teenus hästi käivitunud ja tekib vajadus lisaruumideks, kas perearstile või muudele tervishoiuteenustele. Teine oluline eeldus on, et vallal on sellise tervisekeskuse rajamiseks endal vahendid, õnnestub kaasata rahastust Euroopa fondidest või leida koostööpartner erasektorist.
Sellele eelneb aga minimaalselt pooleaastane detailplaneeringu koostamise protsess. Seega on konkreetseid kuupäevi vara nimetada ja esialgu jääb Kungla 36 kinnistu vähemalt mõneks aastaks veel tühjaks ning kaetuks muruga.
Kui tulevikus otsustatakse Peetri perearstikeskuse ehitamise osas teha koostööd erasektoriga, siis saab see toimuma läbi avaliku hoonestusõiguse konkursi ning tingimustel, et sinna saab tulla ainult elanikke teenindav tervisekeskus.
Mis on järgmised sammud?
31. jaanuaril toimund eskiislahenduse tutvustuse käigus tõid elanikud välja mitmeid küsimusi sh liikluskoormuse, hoone paiknemise ning parkimiskohtade mahuga seotud mõtteid. Planeeringu edasine protsess näeb ette nende ettepanekute läbi vaatamist ning analüüsimist ja vajadusel vastavasisuliste uuringute tellimist. Kõik planeeringut puudutavad ettepanekud ja küsimused on aga jätkuvalt valda oodatud.
