Taotlemisel tekkinud küsimused

1.02.16

Kasutusloa taotlemisest eramule

Rae vallas on eramule kasutusloa menetlemine maa - ja keskkonnaameti ehituse peaspetsialisti pädevuses.

Üldpõhimõte  on kasutusloa väljaandmisel vaatamata möödunud aastal muutunud ehitusseadusele  jätkuvalt see, et ehitist on võimalik kasutada kasutusotstarbe kohaselt ja see on ehitatud vastavalt ehitusloale ning ehitisele esitatud nõuetele. Kuid taotlemisel võib  ette tulla küsimusi või nüansse, millest enamlevinuid leiavad siin käsitlust.

Miks on kasutusluba eramule vajalik, kui elanik ise hindab selle kasutuskõlbulikuks?

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse kinnitus, et ehitatud on vastavalt projektile ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on enne kasutusloa väljastamist kontrollida nii valminud hoonete ja rajatiste kui terviku teostust ja vastavust ehitusprojektile. Terviku juures käsitletakse ka haljastuse rajamist vastavalt projektile.  Samuti vaadatakse, et maja küljes asub aadressisilt koos numbriga, lipumast ja maja juures on postkast. 

Kasutusluba näitab eramu vastavust eluks vajalikele ja kasutamise ohutusele vastavatele nõuetele, kuid lisaks sellele on kasutusloa omamine väga oluline neile, kes peavad vajalikuks või on kohustatud maja eluruumina kindlustama. Kui peaks aset leidma  kasutusloata ja kindlustatud majaga kindlustusjuhtum, võib kindlustusandja keelduda hüvitise väljastamisest, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Kasutusluba on just see dokument, mis kinnitab, et hoone ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.

Kui omanik otsustab koostada ehitusprojekti või ehitada ise, peab ta kasutusloa saamiseks kohe alguses järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas ehitamist ka dokumenteerima.

Millised on peamised põhjused, miks valmisehitatud majadel pole kasutuslubasid?

Need on seotud peamiselt kahe asjaoluga.

Esiteks välistööde lõpetamine. Kuna maja ehitamine on kulukas, siis esmajärjekorras investeeritakse arusaadavalt maja väljaehitamisse ja sisustamisse ning seetõttu ei jää vaba raha välistööde lõpetamiseks.  Sageli on näha, et maja on küll lõpuni valmis ehitatud, kuid puudub näiteks piirdeaed, krundisisene haljastus, teed-platsid. 

Teiseks oluliseks probleemiks on ehitamisega seotud täitedokumentatsiooni olemasolu. Sageli ei täideta ehitusfaasis dokumente korrektselt ja seetõttu pole vajalikke dokumente kasutusloa taotlemisel võimalik esitada.  Kuid kui dokumente pole, saab koostöös omavalitsusega leida probleemile lahenduse.

Milliste dokumentide olemasolu on ilmtingimata vajalik, et kasutusluba taotlema hakata?

Kohalik omavalitsus küsib üldjuhul kasutusloa väljastamiseks ehitusprotsessi tehnilisi dokumente ja paigaldiste akte.

Kasutusloa saamise esimene samm on kasutusloa taotluse täitmine koos lisaga, kus on andmed eluruumide kohta.

Seadusest tulenevalt märgitakse kasutusloa taotluses

1. taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri;

2. kasutusloa kättetoimetamise viis;

3. ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus;

4. kasutusloa taotlemise eesmärk, sealhulgas ehitatud ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve ning ehitamise liik;

5. ajutise ehitise kasutamise korral selle kasutamiseks taotletav aeg;

6. õigusaktis sätestatud juhul ehitise hooldusjuhend;

7. ehitist ehitanud isiku andmed, asjakohasel juhul ka ehitusprojekti koostanud isiku andmed, ja kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud projekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed;

8. energiamärgis, kui see on nõutav;

9. õigusaktis sätestatud juhul tõendid ehitise auditi kohta;

10. ehitusdokumendid, välja arvatud juhul, kui kasutusloa taotlus esitati ainult ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks;

11. andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kasutusloa taotlemise riigilõiv eramule on 30 eurot ja see tuleb kanda Rae Vallavalitsuse arveldusarvele EE902200001120122757 Swedbankis.  Viitenumbrit ei ole, aga selgitusse tuleb märkida, et riigilõiv tasuti kasutusloa eest hoonele, mille juurde märkida aadress.

Juhul, kui eramu on soetatud ilma kasutusloa jaoks nõutud dokumentatsioonita või kui vajalik dokumentatsioon hävinud, kas siis jäetakse kasutusluba väljastamata?

Õiguspäraselt ehitatud, kuid registrist puuduvad hooned kantakse asjakohaste dokumentide alusel registrisse.

Kui enne 1. jaanuar 2003 aastat on väljastatud ehitamise õiguslikku alust sisaldav dokument, võib kohalik omavalitsus ehitise registrisse kanda, aga kehtiva ehituseadustiku § 55 sätestab kasutusloa väljastamisest keeldumise alused.

Õigusliku aluseta ehitatud ehitiste seadustamiseks tuleb hoone omanikul tellida ehitusaudit, mis on tõendusdokumendina analoogne ehitusprojektiga.

Kas kasutusloa väljaandmine eeldab ka ehitise ülevaatust ja kui siis, millal seda kogu protsessi arvestades tehakse?

Kasutusloa väljastamine eeldab ehitise ülevaatust ja visuaalset kontrolli, et see vastaks ehitusprojektile ja kasutusotstarbele. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ehitise ülevaatuse akt, milles fikseeritakse ehitise vastavus nõuetele.

Ehitise ülevaatus viiakse läbi pärast korrektse kasutusloa dokumentatsiooni esitamist ja päästeametilt hoone kasutamiseks heakskiidu saamist.

Kui hoone on ehitatud varem, kui 22. juuni 1995, kas siis on samuti vaja kasutusluba?

Olemasolevaid ehitisi, mis on ehitatud enne 22. juunit 1995, võib kasutada vastavalt selle kasutusotstarbele. Omanikul on kohustus siiski kontrollida ehitise olemasolu ehitisregistris (www.ehr.ee) ja registrikande puudumisel kanda ehitis ehitisregistrisse.

Kui taotleda eramule kasutusluba, kas sel juhul saavad kasutusloa ka kõrvalhooned?

Kui koos kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab mitut hoonet ja neid teenindavaid rajatisi, antakse kasutusluba iga hoone kohta eraldi. Kasutusluba antakse eraldi ka igale iseseisvalt kasutatavale rajatisele.

Kas eelmise ehitusseaduse kehtivuse ajal ehitatud eramutele kehtivad kasutusloa taotlemisel toonase seadusega kooskõlas olevad nõuded?

Ehitusloa väljastamisel hoonele esitatavad nõuded peavad olema arvesse võetud ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektis. Kasutusloa taotlemisel esitatava dokumentatsiooni osas vahet ei tehta. Kui ehitusaegset dokumentatsiooni esitada ei ole, siis on vajalik teha ehitise kasutuseelne audit.

Mis vahe on kasutusloal ja kasutusteatisel?

Kasutusteatis on Eesti õiguskorras täiesti uudne. 1. juulist 2015 kehtima hakanud ehitusseaduse järgi peab ehitisealuse pinnaga 20 - 60 ruutmeetrit ja kuni 5 m kõrge hoone rajaja peale ehituse valmimist ja enne kasutamise alustamist esitada kohalikule omavalitsusele kasutusteatise, mis asendab kasutusluba. Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded. Kasutusteatis tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või ka selle kasutusotstarbe muutmist.  Ehitise kasutamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt või paberkandjal ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse.

Seadus näeb ette, et kui kohalik omavalitsus pädeva asutusena ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib asuda ehitist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet.

Kasutusteatis kajastab üldist infot kinnisasja, ehitise ja ehitaja kohta. Kasutusteatise blanketil märgitakse esitaja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri; ehitise asukohta puudutava kinnisasja andmed ja katastritunnus; kasutusteatise esitamise eesmärk, sealhulgas ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve ning ehitamise liik; ajutise ehitise kasutamise korral selle kasutamiseks kavandatav aeg; energiamärgis, kui see on nõutav; ehitanud isiku andmed.

Kasutusteatisega koos tuleb esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati. Kasutusteatise alusel võib ehitist kasutada tähtajatult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Toimetaja: SIGNE HEIBERG