« Tagasi

Erinevate põõsagruppide lõikamine

(Aino Mölder, Luua Metsanduskool)

  • I grupp, s.o miniatuursed puud – ginnala vaher, mandžuuria vaher ja tatari vaher, harilik sirel, euroopa kikkapuu, juudapuulehik, nõiapuu, viirpuud, toompihlakas, aedhortensia.

Need liigid nõuavad eluea jooksul minimaalselt lõikamist. Sellesse gruppi kuuluvad põõsad, mis täiskasvanuna enam juurekaelalt või alumistelt okstelt regulaarselt võrseid ei anna. Eelduseks on ka, et kujunduslõikus on noores eas õigesti läbi viidud ning tagatud võraokste optimaalne ja tugev paiknemine.

  • II grupp, s.o grupp, millel õied tekivad vanal puidul (kas eelmise aasta võrsetel või veelgi vanematel):

a) õied lehtede kaenlais, piki võrset n.o forsüütia, taraenelas, keskmine enelas, värdenelas, tuhkurenelas, suur läätspuu, kukerpuud, veigelad, sõstrad jt.

Kuigi kõikide liikide lõikus erineb omavahel kuigipalju, on eesmärgiks, et oleks võimalikult palju noori tugevaid võrseid, mis kevadel kohe õide puhkevad. Selleks lõigata vanemaid oksi vahetult pärast õitsemist maani maha (3…5 pungani). See stimuleerib noorte, järgmisel aastal õitsevate võrsete kasvu.

NB! Ära kärbi selliste okste latvu: tulemuseks saad oksatipust hargneva „luua"!

b) õied piki eelmise aasta võrset lehistunud õisikuraagudel; need põõsad õitsevad eelmistest veidi hiljem, kuna õisikurao kasvatamine võtab aega. Lõigatakse harvendamise eesmärgil kevadel, enne kasvuperioodi algust, eelmisel aastal õitsenud oksad 3…5 pungale. Siia gruppi kuuluvad nt. rosthorni enelas, nipponi enelas jm.

c) õied 2 – aastaste okste külgvõrsete tippudes (hortensiad). Lõigata tagasi kevadel tugeva pungapaarini, millest sügissuveks kasvavad õisikuid kandvad noored võrsed (sügisel eemaldada vaid äraõitsenud õisikud, et vältida lumemurdu).

d) Õied eelmise aasta või vanemate võrsete tippudes, nagu nt. sirelid, sinienelas, lodjapuud, kontpuud, rododendronid, äädikapuud, hortensiad jt. Grupp vajab väga vähest lõikust (igihaljaid põõsaid ei lõigata üldse, välja arvatud kahjustustega oksad).

Sageli piisab kui lõigatakse 5…10 aastase vahega. Säilitada tuleb kõik eelmise aasta võrsed, vastasel juhul ei tule õisi.

e) Õied vanemate okste lühivõrsetel (viljaokstel): toompihlakas, ebaküdoonia, aroonia, viirpuu, kuldvihm jt. Nende põõsaste puhul tagada piisav valguse juurdepääs lühivõrsetega okstele.

  • III grupp, s.o grupp, kuhu kuuluvad põõsad, mis moodustavad õied sama aasta võrsete tippudes (mistõttu on hilised õitsejad): jaapani ja kaselehine enelas, pajulehine ja menziese enelas, mustjas ja peajas ubapõõsas, värvi leetpõõsas, pihlenelas jt.

Põõsaid võib õitsemise stimuleerimiseks tugevasti tagasi lõigata („siiliks").

  • IV grupp, n.o värviliste ja dekoratiivsete võrsetega talvehaljastuse taimed (kontpuusordid, mõned pajud). Lõigatakse maha 3…5 pungale kevadel, kui nad on oma ülesande täitnud. Sügiseks kasvavad uued jõulised, intensiivselt värvunud võrsed.