13. novembril oli eetris rahvusringhäälingu saade Pealtnägija, kus ühe teemana käsitleti lasteaiakohtade nappust ja lastevanemate pöördumist kohtu poole. Saatelõigus Rae valla kohta esitatud info oli eksitav ja kallutatud, jättes olulised faktid välja toomata.

Saadet ette valmistades pöördus Pealtnägija toimetaja-kaasautor Piia Osula Rae valla poole, kirjutades: „Oleme tegemas lugu, mis tõukub õigusvaldkonna inimeste kaebustest, et Tallinna lähivaldade elanikud ummistavad haldusmenetlusi oma laseaiakohtade hüvitamisvaidlustega, selle asemel, et muuta kas süsteemi paremaks või aedu juurde ehitada" ja soovis meie esindajalt intervjuud ning faktiandmeid. Meie täpsustava küsimuse peale, milline saab olema loo fookus, vastas Piia Osula: „Loo fookus on see sama õigussüsteemi inimeste mure, et taolised lasteaia kohtade ja tasude vaidlused jõuavad liialt tihti kohtusse. Käsitleme seal kogu Eestit ja vaatame statistikat.". Pärast intervjuu salvestamist abivallavanem Bärbel Salumäega küsisime veel kord, kas loos tuleb teemast üldisemalt juttu ja puudutatakse erinevaid omavalitsusi või on lugu Rae valla keskne. Piia Osula kinnitas selle peale, et „puudutatakse ikka tervet Eestit ja kogu proleemi, selle tekkimise põhjuseid ja lahendusi, aga räägitakse konkreetsemalt ka Rae vallast, kus on veel hetkel kõige rohkem vaidlusi käimas".

Saadet vaadates selgus, et Piia Osula ei rääkinud tõtt ja varjas loo tegelikku teemapüstitust. Lugu oli Rae valla keskne, mille taustaks oli lisatud vähesel määral faktiandmeid teiste Harjumaa valdade kohta. Kogu Eesti käsitlemist ei olnud. Ka ei olnud Rae valda puudutav saatelõik objektiivne: lapsevanemad küsivad vallalt enamasti rohkem raha kui neil on õigus saada, ja nad ei ole valmis kompromissiks, mis on tihti märgitud juba kohtule esitatud kaebustes. Saates osalenud Lagedi elaniku avalduse rahuldas kohus samuti osaliselt, mis näitabki, et lapsevanem küsis raha rohkem kui tal õigus saada oleks olnud. Valla andmetel on vähemalt 75% Rae vallaga seotud juhtudest sellised, kus kohus rahuldab avaldused osaliselt just eelpool mainitud põhjusel.

Saates sõna saanud kohtunik ja ministeeriumi esindaja ei lahanud ka probleemi laiemalt, vaid keskendusid ainult Rae vallale, mis ei ole samuti kuidagi „terve Eesti ja kogu probleemi puudutamine", nagu seda serveeris Piia Osula.

Toome välja ka asjaolu, et saates käsitleti korraga kolme erinevat teemat, mis seoti segasel ja raskesti aru saadaval viisil üheks tervikuks ning millest oli teemakaugetel saate vaatajatel väga raske aru saada. Neile jäi mulje, et Rae vald on kõige hullem omavalitsus Eestis ja ei võta midagi ette olukorra lahendamiseks.

Õiguskantsleri ja ministeeriumi esindaja rääkisid saates lasteaia kohtade puudusest ja sellest, kuidas käiakse kohtus lasteaia kohta taotlemas, mitte ei rääkinud vanemate poolt eralasteaedadele enammakstud vahe hüvitamisest. Meie omavalitsusena keskendusime intervjuud andes ainult eralastehoiule kallima toiduraha ja huviringi raha tasustamisega seotud vaidlustelele – kuna sel viisil püstitati teema meie jaoks enne intervjuud.

Lapsevanemad rääkisid saates, kuidas lastehoidudes käimine on lapsevanemale kallim kui koht munitsipaallasteaias. Samas aga jätsid ütlemata, et Rae valla lapsevanemale on lasteaia kohatasu täpselt sama suur erahoidudes kui munitsipaallasteaedades. Ülejäänud osa ehk vahe hüvitab aga vald, mis Rae valla eralastehoidude puhul on valdavalt 600 eurot kuus. See on üks suurimaid hüvitisi Eestis.

Tasakaalustatud saatelõigus oleks olnud õiglane teha juttu ka Rae valla keerulisest demograafilisest olukorrast, kus palju aastaid järjest kasvas elanikkonna arv 1000 inimese võrra aastas, enamik neist noored lastega pered. Viimase 10 aastaga on elanike arv vallas kahekordistunud. Elanikest napilt üle poole on maksumaksjad ja 34% lapsed. Rae valda peetakse rikkaks – vald on tõepoolest rikas, aga mitte rahalises mõttes, vaid lasterikas. Rae valla kuludest üle 70% läheb haridusele.

Selles olukorras on Rae vald toimetanud oma võimete piiril, et tagada nõutavaid teenuseid elanikele. Viimase 10 aasta jooksul on vald ehitanud 8 uut lasteaeda – iga lasteaed on miljonitesse ulatuv investeering. Hetkel käimasoleva, arvult 14. lasteaia ehitus maksab näiteks 6,4 miljonit eurot.

Saates oleks võinud ära mainida ka fakti, et Rae vallas on hetkel üle 2100 lasteaiakoha, millele lisandub järgmisel aastal veel 260 – kui valmib uus lasteaed ja veel ühe lasteaia laiendus. Ehk tegelikult on probleemiga tõsiselt tegeletud ja see hakkabki juba lahenema.

Saates toodi välja Rae valla kohtuasjade number – 50. Absoluutarvuna on see suurim, aga suhtarvuna kaugeltki mitte, arvestades seda, et Rae valla elanike arv on ligi 24 000. Võrdlusena võib tuua näiteks Kiili valla, kus oli 30 kohtuasja napilt 7000 elaniku juures. Saates ei olnud välja toodud ka seda, et nimetatud 50 kohtuasja on olnud 10 aasta lõikes.

Saates esinenud Rae vallavolikogu opositsioonipoliitik A. Kuusel oleks järgmisel aastal olnud juba muidugi keeruline praeguse jutuga tähelepanu pälvida. Hetkel rakendas ta aga päris osavalt ERR-i saate oma valimisvankri ette, pidades silmas 2025. aastal ees ootavaid kohalike omavalitsuste valimisi. Vaid loetud hetked pärast saate eetriolekut jätkas ta oma kampaaniat juba sotsiaalmeedias, kasutades ära ERR-i poolt kingitud suurepärast võimalust ehk eetriaega.

Samuti käis ERR-i operaator meiega kooskõlastamata filmimas valla lasteaedu, s.h drooniga. Kaadrisse jäid lapsed ja õpetajad, kuigi Piia Osula kinnitas meiepoolse telefonikõne peale, et seda kindlasti ei juhtu. Lapsed olid saates hägustatud, kuid üks õpetaja oli täiesti ära tuntav. Õpetaja on sellest praegu väga häiritud, et temalt luba küsimata teda filmiti ja näidati ka saates.

Kokkuvõttes on tõeliselt kahetsusväärne, et intervjuu saamiseks kasutati vassimist ja hämamist, selle asemel, et rääkida ausalt ära, millest oli plaan lugu teha. Rääkimata esitatud info kallutatusest ja nii segasel viisil esitamisest, et lõpuks ei olnud enam tausta teadmata võimalik üldse aru saada, millest jutt käis. Kõik see põhjustas Rae vallale teenimatult suurt mainekahju.

Pealtnägija selline käitumine valmistas sügavat pettumust – oleksime riigitelevisioonilt oodanud eetilisemat ja tasakaalustatud lähenemist ajakirjandusele kui mõnelt „kollase meedia" esindajalt.

Tänaseks on „Pealtnägija" eksitava ja kallutatud infoga saatelõik hakanud oma elu elama ja jõudnud juba ka mujale meediasse – mis on eriti kahetsusväärne, kuivõrd seal olev info ei ole objektiivne ja tõeselt esitatud.

Rae vald on esitanud oma seisukoha ka toimetusele.