Lemmikloomaregister Alates 01. jaanuarist 2011 peab koer kandma märgistusena tegevusluba omava veterinaararsti poolt paigaldatud mikrokiipi. Loomaomanik/pidaja peab tagama koera registrisse...

Lemmikloomad

Lemmikloomaregister Alates 01. jaanuarist 2011 peab koer kandma märgistusena tegevusluba omava veterinaararsti poolt paigaldatud mikrokiipi. Loomaomanik/pidaja peab tagama koera registrisse...

Vaskjala tamm on tuntud ka kui Karjavere tamm ja Kapa tamm. Vaskjala tammeks on teda hakatud nimetama inimesed väljapoolt küla. Kapa tammeks hüütakse puud seetõttu, et nõukogude ajal oli Karjavere...

Vaskjala tamm

Vaskjala tamm on tuntud ka kui Karjavere tamm ja Kapa tamm. Vaskjala tammeks on teda hakatud nimetama inimesed väljapoolt küla. Kapa tammeks hüütakse puud seetõttu, et nõukogude ajal oli Karjavere...

Rae vald on kohalikul tasandil looduskaitse alla võtnud Suursoo külas kasvava kadaka (Keskkonnaregistri kood KLO5000017). Kohaliku kaitse alla võeti puu Suursoo kadaka nime all. Puu kaitsevööndi...

Reima kadakas

Rae vald on kohalikul tasandil looduskaitse alla võtnud Suursoo külas kasvava kadaka (Keskkonnaregistri kood KLO5000017). Kohaliku kaitse alla võeti puu Suursoo kadaka nime all. Puu kaitsevööndi...

Paraspõllu soo asub Rae ja Raasiku valla piiril. See on ulatusliku Peningi turbaraba kagusopp, mis piki Käpa ehk Silmsi oja kiiluna ümbritsevate moreenseljandike vahele sirutub. Soo põhjapiir on...

Paraspõllu LKA

Paraspõllu soo asub Rae ja Raasiku valla piiril. See on ulatusliku Peningi turbaraba kagusopp, mis piki Käpa ehk Silmsi oja kiiluna ümbritsevate moreenseljandike vahele sirutub. Soo põhjapiir on...

Lehmja tammik asub Jüri alevikus ja see võeti kaitse alla 24. juunil 1960. a Harju Rajooni TSN Täitevkomitee otsusega. Kaitseala  pindala on 12 ha  (Keskkonnaregistri kood KLO1200454)....

Lehmja tammik

Lehmja tammik asub Jüri alevikus ja see võeti kaitse alla 24. juunil 1960. a Harju Rajooni TSN Täitevkomitee otsusega. Kaitseala  pindala on 12 ha  (Keskkonnaregistri kood KLO1200454)....

Külma talu park asub Lagedil Pirita jõe ja Leivajõe ristumiskohas peaaegu nagu saarekesel. Park on rajatud kunstnik Ott Kangilaski poolt kunagi saarekesel asunud Konstantin Pätsi noorema venna...

Külma talu park

Külma talu park asub Lagedil Pirita jõe ja Leivajõe ristumiskohas peaaegu nagu saarekesel. Park on rajatud kunstnik Ott Kangilaski poolt kunagi saarekesel asunud Konstantin Pätsi noorema venna...

Kurna mõisa park asub Kurna külas ning kuulub ajaloolise haldusjaotuse alusel Jüri kihelkonda. Park on looduskaitse all (KLO1200378) ning on esmaselt kaitse alla võetud Harju Rajooni TSN...

Kurna mõisa park

Kurna mõisa park asub Kurna külas ning kuulub ajaloolise haldusjaotuse alusel Jüri kihelkonda. Park on looduskaitse all (KLO1200378) ning on esmaselt kaitse alla võetud Harju Rajooni TSN...

Karuputk kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena. Lehelabad on kuni meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsevate taimede varre läbimõõt võib suve lõpus maapinna lähedal...

Karuputk

Karuputk kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena. Lehelabad on kuni meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsevate taimede varre läbimõõt võib suve lõpus maapinna lähedal...

J. Raeda selektsiooniaed paikneb Rae külas Rae mõisa juures. Selektsiooniaia pindala on 3,9 ha ning see on kantud sordiaretuslikku, teaduslikku ning kultuuriväärtust omavate istanduste loetellu.

J. Raeda selektsiooniaed

J. Raeda selektsiooniaed paikneb Rae külas Rae mõisa juures. Selektsiooniaia pindala on 3,9 ha ning see on kantud sordiaretuslikku, teaduslikku ning kultuuriväärtust omavate istanduste loetellu.

Kaitsealuseid objekte on Rae vallas kokku ca 180 ha ehk 1% valla territooriumist. Loe lähemalt " Loodus- ja kultuuriväärtuste õpperaamat "ust

Looduskaitse

Kaitsealuseid objekte on Rae vallas kokku ca 180 ha ehk 1% valla territooriumist. Loe lähemalt " Loodus- ja kultuuriväärtuste õpperaamat "ust

  Vastavalt Rae valla heakorraeeskirjale on küttekoldevälise tule tegemisel tule tegija kohustatud järgima järgmiseid nõudeid: põletada võib vaid puhast puitu, sütt, paberit,...

Lõkke tegemine

  Vastavalt Rae valla heakorraeeskirjale on küttekoldevälise tule tegemisel tule tegija kohustatud järgima järgmiseid nõudeid: põletada võib vaid puhast puitu, sütt, paberit,...

Peamised punktid, mida kinnistu omanik peab teadma (täpsemalt saab lugeda Rae valla heakorraeeskirjast ).   Kinnistu omanik peab: rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu...

Maaomaniku meelespea

Peamised punktid, mida kinnistu omanik peab teadma (täpsemalt saab lugeda Rae valla heakorraeeskirjast ).   Kinnistu omanik peab: rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu...

Raieloast Puu raieloa taotlus Asendusistutuse garantiikiri Puu raieloa...

Raieloast

Raieloast Puu raieloa taotlus Asendusistutuse garantiikiri Puu raieloa...

Raie metsamaadel Rae vallas väljastab raielube metsamaa sihtotstarbega maaüksustele Keskkonnaameti Harju-, Järva-, Rapla regiooni Harju kontori metsanduse spetsialist Toomas Rebassoo,...

Puude raie

Raie metsamaadel Rae vallas väljastab raielube metsamaa sihtotstarbega maaüksustele Keskkonnaameti Harju-, Järva-, Rapla regiooni Harju kontori metsanduse spetsialist Toomas Rebassoo,...

Asjaajamine puurkaevu planeerimisest kuni üleandmiseni on leitav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/vesi/puurkaevu_rajamine1.pdf

Puurkaevud

Asjaajamine puurkaevu planeerimisest kuni üleandmiseni on leitav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/vesi/puurkaevu_rajamine1.pdf

Reklaamimaksu kord Rae Vallavolikogu 20. detsembri 2005 määruse nr 4 "Reklaamimaksu kehtestamine Rae vallas" muutmine Reklaami paigaldamise kord Rae vallas Reklaami...

Keskkonnaalased õigusaktid

Reklaamimaksu kord Rae Vallavolikogu 20. detsembri 2005 määruse nr 4 "Reklaamimaksu kehtestamine Rae vallas" muutmine Reklaami paigaldamise kord Rae vallas Reklaami...

(Aino Mölder, Luua Metsanduskool) I grupp, s.o miniatuursed puud – ginnala vaher, mandžuuria vaher ja tatari vaher, harilik sirel, euroopa kikkapuu, juudapuulehik, nõiapuu,...

Erinevate põõsagruppide lõikamine

(Aino Mölder, Luua Metsanduskool) I grupp, s.o miniatuursed puud – ginnala vaher, mandžuuria vaher ja tatari vaher, harilik sirel, euroopa kikkapuu, juudapuulehik, nõiapuu,...

Lehtpõõsaste dekoratiivse välimuse taastamiseks ja elujõu suurendamiseks kasutatakse kärpimist või okste tugevat tagasilõikust – noorenduslõikust. Noorenduslõikust on soovitatav teha...

Põõsaste hoolduslõikus

Lehtpõõsaste dekoratiivse välimuse taastamiseks ja elujõu suurendamiseks kasutatakse kärpimist või okste tugevat tagasilõikust – noorenduslõikust. Noorenduslõikust on soovitatav teha...

Näitan: 1 621-1 640
Elemente lehe kohta 20
of 85