Lehed sildiga <em>kindluse kool</em>.

Koolimaja kerkib

Kindluse Kooli asub ehitama Nordecon

Vallavanem Madis Sarik ja ASi Nordecon juhatuse liige Ando Voogma kirjutasid täna alla peatöövõtulepingule Peetri piirkonda uue 36 klassikomplektiga ehk kuni 870 õpilast mahutava põhikooli – Kindluse Kooli ehitamiseks. Õppetöö uues koolimajas algab esimesel septembril 2020. Rahvusvahelise riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu maksumus on 13,83 miljonit, hinnale lisandub käibemaks.


 
„Kindluse Kooli ehitusleping on Rae valla jaoks seni suurim ühekordne investeering,“ ütles vallavanem Madis Sarik. Tema sõnul on lepingu partneriks valitud ehitajaga vallal varasemast ette näidata edukas koostöö ja seega allkirjastati leping veendumuses, et lõpptulemus saab olema täpselt selline nagu tellija ja kogukond seda ootavad. „Kindluse Kooli ehitus on nii mõneski mõttes väga sarnane 2016. aastal avatud Järveküla Kooli rajamisele. Küll aga oleme nii meie kui ka ehitaja, eelmise kogemuse võrra rikkamad ja seega võib kindel olla, et tulemus on sama muljetavaldav või veelegi parem,“ sõnas vallavanem.
 
„Juba täna puudu olevate koolikohtade kõrval pakub kompleks lisaväärtust kogu hoogsalt arenevale piirkonnale. Kooli direktori Annika Räime visioon muuta koolimaja kogukonnaelu südameks innustab meid looma parimad võimalikke tingimusi. Seda nii õppimiseks kui ka koolipäeva väliste tegevuste läbiviimiseks, näiteks kooli osana rajatavatel välialadel ja pneumohallis, mille kogukond kindlasti aktiivselt kasutusse võtab,“ lisas Sarik. 
 
„Nordecon alustab Rae vallas teise uue koolimaja ehitamist viimase nelja aasta jooksul – see on eriline sündmus nii valla ja ehitaja jaoks, aga tegelikult kogu Eesti jaoks. Alustame ehitusega nii kiiresti kui võimalik, et 2020. aasta 1. septembril saaksid Kindluse Koolis alustada õppetööd esimesed, algklasside õpilased,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse liige Ando Voogma. „Hoone on väga suur ning valla jaoks suur investeering: pärast algklasside maja valmimist jätkame ehitustöid köögi, söögisaali ja välialadega kuni 2020. aasta oktoobri lõpuni ning ülejäänud osad – põhikool, spordihoone, osad välialad ja pneumohall – valmivad veel 2021. aasta kevadel.“
 
Kogu hoonete kompleksi valmimise lõpptähtaeg on lepinguga järgselt 18 kuud, kuid ehitust kureeriva abivallavanem Jaanus Männiku sõnul liigutakse samas graafikus, mis Järveküla Kooliga. See tähendab, et  õppetöö saab alata 1. septembril. „Esimeses etapis valmib algklasside maja, nemad saavad järgmist kooliaastat alustada uhiuues koolimajas ja näha sealjuures oma silmaga, kuidas saab viimase lihvi põhikooli lõpuni nende elus väga olulist rolli kandma hakkav Kindluse Kool,“ ütles Männik.
 
Järvekülla Turu tee ja Kindluse tee vahelisele alale kerkiva Kindluse Kooli hoones on suletud netopindala 8772,5 m2, hoone mahutavuseks on planeeritud 870 last ja 70 õpetajat. Õppehoone on tinglikult jaotatud kolmeks osaks: 2-korruselise vanema õppeastme mahu ja ühekorruselise algkooli vahel asuvad kooli südameks jäävad fuajee, söökla ning aula koos abiruumidega. Ühekorruselist algkoolide plokki liigendab raamatukogu. Algkooli plokk on kooli peasissepääsuga seotud läbi avara ühekorruselise galerii, kus asub kogu kooli õpetajate plokk. Valdavalt kahekorruselise põhikooli hoonemahus asub läbi kahe korruse ulatuv kaldauditoorium, õppeklassid ja söökla köök. Samasse majaossa on planeeritud ka eraldi plokk hariduslike erivajadustega lastele. Hoonel on ka neljakorruseline kindlusetorn, milles leiavad koha logopeed ja eripedagoog, huvijuht, ronimisvõrguga ruumis õpilasomavalitsus ning viimasel korrusel välivaatlusi võimaldav torniklass. Põhikooli teiselt korruselt avaneb ligipääs rajatava spordihoone galeriisse.
 
Algkooli, põhikooli ja võimla sektsioonile lisaks kerkib ehituse käigus Rae valla esimene soojenduse ja kunstmurukattega jalgpallistaadion, mis kaetakse talveperioodiks pneumomembraaniga. Lisaks koolile, teenindab kogu spordikompleks ka kogukonda. 
 
Kindluse Kooli põhiprojekti on teinud SWECO Projekt AS ja arhitektid Ahti Kooskora ning Sander Palling. Oma välisilmelt jälgib uus koolimaja Rae valla haridustaristu välja kujunenud stiili, olles moodne, põhjamaine ning moodustades keskkonnaga harmoneeruva terviku. Hoone passiivseks jahutamiseks kasutatakse ekraani – metallvõrgust päikesevarjestust, mis laseb läbi valgust ja võimaldab läbi vaadata, aga varjestab ära kuuma päikese. Sarnast väliala lahendust, kus saab hoida rattaid ja vihmase ilmaga lihtsamaid mänge mängida, saab näha täna olemasoleva Järveküla Kooli juures.

 

Sweco andis üle Kindluse Kooli põhiprojekti lõppversiooni

Täna esitles projekteerija Sweco Projekt AS meile Kindluse Kooli põhiprojekti lõppversiooni ja rääkis muuhulgas ka seda, kuidas on erinevad ehituslikult olulised elemendid läbi loominguliste ideede pandud kandma uusi tähendusi. Nüüd hakkab pilt viimaks ka ehituskaugetele inimestele üpriski selgeks saama!


Mida põnevat siis täna kuulda ja näha sai? Näiteks lisab „kindluslike“ elemente maja osana projekteeritud torn, kus hakkavad paiknema õpilasesinduse ja huvijuhi ruumid aga ka selle viimasel korrusel paiknev klassiruum, kust avaneb Kindluse valdustele suursugune ülevaade.
Ehituslikult olulised fassaadi päikesevarjestused, mis kaitsevad klassiruume ülekuumenemise eest, on Järveküla Koolile sarnaselt lahendatud metallist võrestikuga, kuid Kindluse Kooli puhul mõjub see ühtlasi ka kui kindlust kaitsev soomusrüü.
Kõike seda ümbritseb omakorda maastikukujundajate poolt loodav „vallikraav“, mis ühtlasi aitab lahendada sademevee kogumise ja juhtimisega seotud küsimusi.


Nii direktor Annika Räim kui ka abivallavanem Madis Sarik aga tõdesid, et kõige olulisem on tegelikult see KINDLUS, mida kool pakub lastele ja peredele seal antava kvaliteetse hariduse ja võimeka meeskonna näol - sellest saab lugeda lähemalt näiteks septembrikuisestest Rae Sõnumitest! 

Samuti tasub hoida kooli meeskonna tegemistel silma peal nende oma Facebooki lehel Kindluse Kool - uusim kool Rae vallas!

Kuidas sünnib koolimaja?

Kindluse Kooli esimene projekteerimisnõupidamine tõi ühe laua taha valla esindajad ja Sweco Projekt AS tegevjuhi Keijo Vaheri koos arhitekt Ahti Kooskora ning projektijuht Mark Skirtaga. 

Nõupidamiste eesmärgiks on projekteerimisprotsessi käigus tekkinud küsimuste, mõtete ja ideede arutamine laiemas ringis. Vallavanem Mart Võrklaev tõdes, et vallal on koostööpartneris põhjust kindel olla, sest sama ettevõtte projekteeris ka Järveküla Kooli. „Oleme nendega ühe kooli juba projekteerinud ja kogemus oli positiivne. Kindluse kooli projekt liigub täna loodetud tempos, esimese kohtumise eel oli palju eeltööd juba tehtud ja seega on põhjust olla rahul,” lisas ta.

„Meil on hea meel, et Sweco saab Rae valla arengule juba teistkordselt kaasa aidata. Tuginedes eelnevale kogemusele oleme kindlad, et koostöö Rae vallavalitsusega saab olema professionaalne ja produktiivne,“ ütles Sweco Projekt AS-i tegevjuht Keijo Vaher.

Sweco Projekt AS arhitektile, Ahti Kooskorale on Kindluse kooli projekteerimine Rae vallavalitusele juba teine koolimaja. „Täiesti uue koolimaja projekteerimine on igale arhitektile unistuste töö ning veelgi huvitavam on seda kontseptsiooni uuesti avada. Esimene mõte oli, kuidas juba loodut paremini taasluua. Kindluse kool tuleb Järveküla koolile sarnane, aga mitte kaksik vaid (mahult) suurem õde või vend,“ tõdes Kooskora.

„Esmakordselt Kindluse kooli nime kuuldes intrigeeris selle mitmetähenduslikkus ja genius loci (lad. k kohavaim). Tekkis küsimus, kuidas seda kaasaegses arhitektuurikeeles kasutada. Põnev nimi inspireerib eelkõige looma hoonet, mis pakuks lastele kindlat ja kaasaegset haridust. Tulemuse avalikustame juba eskiisi valmides,“ sõnas Ahti Kooskora.  

Nelja paralleeliga põhikooli, kus tulevikus on ruumi 864-le lapsele plaanib vald avada septembris 2020. Kindluse Kool saab olema järjekorras Rae valla kuues kool ning see rajatakse Järvekülla. 

 

Avalikustati hange kooli ehituseks

Kuni 30. septembrini ootame Riigihangete registris pakkumisi Kindluse Kooli ehitustööde peatöövõtuks. Rahvusvaheline hange peaks tulemuse tooma oktoobrikuu lõpuks ning seejärel on valla eesmärgiks liikuda võimalikult kiiresti lepingu ja seejärel ka ehituse juurde.

Täna aga on meil hea meel näidata esimesi 3D lahendusi, mille taga seisavad koolimaja projekteerinud Sweco Projekt AS ja arhitektid Ahti Kooskora ning Sander Palling. Nelja paralleeliga, 864-le lapsele ettenähtud põhikooli lahendus sarnaneb Järveküla Kooli majale, kus algklasside osa asub omaette sissepääsudega suurest majast eraldi. Uus ja põnev on aga valla esimene jalgpalli sisehall, mis kindlasti rõõmustab paljusid vutisõpru. 

Esimesed klassikompletid 2020. septembris avatavas koolis alustavad koos õppimist aga juba tänavu ning kokku on kutsutud ka esimene lastevanemate koosolek. Kui tahad Kindluse koolipere tegemistel silma peal hoida, siis kõige parem on seda teha läbi nende Facebooki lehe Kindluse Kool - uusim kool Rae vallas!

 

Kindluse Kooli hakkab juhtima Annika Räim

Rae Sõnumites ilmunud intervjuu. Uut direktorit usutles Andres Kalvik. 

Kindluse kooli direktor: usun, et iga laps on oluline ja võimekas!

2020. aasta sügisel Järvekülas avatava Kindluse Kooli direktor Annika Räim usub lastesse ja usaldab neid. Kohe sedavõrd palju, et juba esimese klassi õpilane on võimeline tema meelest eesmärgistamise ja enesearengu eest vastutust võtma, esialgu loomulikult täiskasvanu suunamisel ja toel.

Lisaks kaalub rohkem kui kaks kümnendit personalijuhina töötanud Räim võimalust paigutada tunniplaani õppeaine, kus lapsed õpivad suhtlema. Mida see täpselt tähendab, sellest juba allpool.

Alustame tüüpiliste uue kooli rajamisega seotud küsimustega. Millise näo või kallakuga hakkab olema Kindluse kool?

Kindluse kooli eesmärk on anda Rae valla lastele oma kodukohas kvaliteetne põhiharidus ehk valmistada nad võimalikult hästi ette järgmiseks õppeastmeks nii, et neil oleks palju valikuid sellesse valikuhetke jõudes. Kallaku teemat ma ei ületähtsustaks. Kuid olgu siinkohal mainitud koolile sisu loomisel minu jaoks olulised lähtekohad, milleks on oma arengu- ja õpiteekonna eesmärgistamine, ainete lõiming ning õppetöö maksimaalne sidumine päriselu ja õuesõppega. Lisandub võimalus õppida mitut võõrkeelt ja alates esimesest klassist arendada sotsiaalseid oskuseid. Koolikeskkond peab soodustama uudishimu, loodusarmastust ja tervislike eluviiside väljakujunemist.

Mida tähendab Teie jaoks kvaliteetne põhiharidus?

Raamistikuna lähtume õppetöös riiklikust õppekavast ning eesmärk on oluliste teadmiste ja vilumuste omandamine. Mina usun lastesse, ükskõik kui väikesed nad ka ei oleks. Laps peab õppima ennast tundma, et saada aru, kes ta on ja mida ta oskab või veel ei oska. Koostöös õpetajaga seatakse eesmärgid ja hakatakse nende poole liikuma. Oluline mõttemuutus Eesti hariduses viimastel aastatel on suunatud sellele, et õpilane peab õppimise eest ise vastutuse võtma. Õpetaja roll on õpetada, suunata ja anda tagasisidet.

Kindluse Kooli naabri Järveküla Kooli tunniplaanis on argumendiõpetus. Kas Teil on ka kavas mõni ebatraditsiooniline aine programmi lisada?

Pean sotsiaalsete oskuste arendamist väga tähtsaks. On see ju võti konfliktide ning kiusamise ennetamiseks. Nädalas võiks olla üks tund, kus tegeleme suhtlemisoskuste arendamisega. Võimalusi selleks on mitmeid: rollimängud, näitlemine, väitlemine, empaatiavõime arendamine. Koolis peab olema turvaline õppida ning mitte keegi ei peaks taluma vaimset ega füüsilist vägivalda.

Oma esimese magistrikraadi omandasin inglise-saksa keele õpetaja erialal ning seetõttu usun, et mida varem lapsed keeli õppima hakkavad, seda lihtsamini nad neid omandavad ning seda kergem on neil uut keelt õpitu peale „ehitada“. Esimest võõrkeelt hakatakse õppima esimeses klassis, kolmandas või neljandas klassis lisandub teine võõrkeel ja kolmas võõrkeel tuleb valikainena.

Pean oluliseks ainete lõimingut, mis tähendab õppimise sidumist reaalse eluga ning õppeainete omavahelist ühendamist. See tähendab, et teatud teemasid võib omavahel seotult käsitleda nii matemaatikas, eesti keeles kui ka näiteks muusikas ja loodusõpetuses. Õpilane ei õpi ainult koolitundides, vaid areneb ka vahetunnis aktiivselt tegutsedes, kooliaias jalutades, sööklas tervislikult toitudes, raamatukogus huvi pärast tarkust uurides ja huviringis avastades.

Mitu klassi 2020. aasta sügisel avatakse?

Praeguste plaanide kohaselt avame 1. ja 2. klassis neli paralleeli. Ülejäänud klasside arv sõltub huvilistest ja piirkonna elanike juurdekasvust.

Kas hindeid hakatakse panema kohe esimesest klassist?

Eestis on võimalus kasutada kuni 6. klassi lõpuni kujundavat ehk õppimist toetavat hindamist. Olen kogenud, et see toimib ja toetab õpilase arengut. Kujundav hindamine ei tähenda hindamise või tagasiside puudumist, vaid on tegelikult nõudlikum õpilase suhtes, sest viimane ei saa nö kolmega läbi ajada, vaid peab pingutama arusaamise nimel. Kujundav hindamine ei tähenda ka seda, et kokkuvõtvaid töid enam ei toimuks. Samuti ei muuda see õpetaja valikuid aine edasiandmisel lihtsamaks. Aine omandamine sõltub rohkem ikkagi õppe sisust kui hindamissüsteemist.

Tean, et kujundavat hindamist kasutanud koolide õpilastel ei ole olnud raskusi gümnaasiumisse pääsemisel – selles  on heaks näiteks ka Rae vallas tegutsev Peetri Kool.

Koolivormi osas langetab otsuse hoolekogu. Milline on Teie isiklik seisukoht?

Mõlemal minu koolis käival lapsel on koolivorm kohustuslik. See ei tähenda, et kõik lapsed käiksid ühtemoodi riides. Koolivormil on erinevad osad, mida saab tavariietega kombineerida. Enda kogemuse põhjal toetan koolivormi kasutamist. Esiteks loob see ühtekuuluvustunde. Teiseks teeb see lapsevanema elu lihtsamaks, sest ei pea soetama suures koguses riideid ja mõtlema, kas neid samas ikkagi sobib selga panna. Loomulikult peab koolivorm olema moodne ja mugav, et laps seda rõõmuga kannaks.

Koolimaja kõrvale ehitatakse ka spordikompleks. Kuidas on tulevikus korraldatud Kindluse Kooli liikumistunnid?

Tõepoolest on kooli kõrvale loomisel suurepäraste võimalustega spordikompleks, mida ka Kindluse Kooli õpilased liikumisharrastusteks kasutama hakkavad. Mul on hea meel, et väga palju saame liikuda õues, sh kooli õuealal, kuhu tuleb jooksurada, palliväljakud ning aktiivsele tegutsemisele kutsuvad mängulised lahendused. Järveküla Kooli ujula pakub Kindluse Kooli lastele võimaluse ujumisega tegelemiseks.

Jõukuse kasvuga on hakanud pered järjest rohkem reisimas käima. Kuna koolivaheajal on hinnad palju krõbedamad, näpistatakse aega kooli arvelt. Te ise käisite tänavu jaanuaris kaks nädalat Austrias suusatamas ning oma blogis kirjeldate, millised on individuaalõppe plussid ja miinused. Tundub, et suhtute kooliajal tehtavatesse puhkusereisidesse soosivalt?

Suhtun sellisesse ajaveetmisesse, kus pere teeb koos asju, mis arendavad lapsi rohkem kui tavaelu, väga positiivselt. Reisimine on kindlasti üks neist tegevustest. See saab aga toimuda juhul, kui pere võtab sel perioodil vastutuse laste õppimise eest ja on valmis kooliga koostööd tegema. Meie pere lõi õppimiseks oma süsteemi. Minu lapsed õpivad 3. ja 6. klassis ning üheskoos seadsime kaheks nädalaks igas aines eesmärgi. Kasutasime taktikat, et õppisime iga päev ühte ainet süvendatult. Selline kogemus õpetab lapsi vastutust võtma. Kooli naastes ei pea õpetaja hakkama reisil olnud last järele aitama.

Arvestades, et erinevatel põhjustel tekib ajutiselt või alaliselt koduõpet valivaid peresid aina juurde, on minu eesmärk arendada Kindluse Koolis koduõppe tugiteenuseid.

Õppeasutustes on lahkhelid ja intriigid kerged tekkima, sest iga õpetaja on omaette isiksus. On Teil erimeelsuste lahendamiseks välja pakkuda võluretsept, mis alati toimib?

Mina nii traagiliselt teemat üldse ei sõnastaks. Kuid lahendusena leian, et kõik algab sellest hetkest, kui tööandja esindajad ja potentsiaalne uus meeskonnaliige kohtuvad ja arutavad, kas nad sobivad koos töötama. Juba esimesel töövestlusel tuleb aru saada, kas jagatakse samu väärtushinnanguid ning edasisel suhtlemisel leida kinnitust sellele, kas on saadud asjadest ühtemoodi aru. See ei tähenda, et õpetajad peavad koolijuhiga ühtemoodi või siis kõik üksteisele sarnaselt mõtlema. Ka konflikti lahendamise meetmetes tuleb eelnevalt kokku leppida. Minu jaoks on hästi tähtis, et kollektiivis ei tekiks selja taga probleemide käsitlemise harjumust või klatšimist. Püüan juurutada avatud meelega kultuuri. Selle loomine ja elus hoidmine saab olema meie meeskonna ühine asi!

Olete olnud üle 20 aasta personalijuht ja nõustanud organisatsioonijuhte. Kirjutate muuhulgas, et mõnikord tuleb pool töökollektiivi välja vahetada, et ettevõte toimima hakkaks. Kui mitmel korral olete nii radikaalset nõu andnud?

Selline olukord võib tekkida, kui ettevõte teeb nn inventuuri. Kõik inimesed ei pruugi muudatustega kaasa minna ning saavad tihtipeale ka ise aru, et neile endile on parem lahendus leida uus ja nende väärtushinnangutele ja ootustele sobivam töökoht. Öeldakse, et ettevõtte hea tervise huvides on vajalik, kui aastas vahetub kümme protsenti töötajatest. Vastasel juhul võib tekkida kodupimedus ehk ei nähta oma vigu.

Olete teinud koostööd Asendusõpetajate Vahendamise programmiga. Kui hästi see toimib ja kas kavatsete seda ka Kindluse Koolis kasutada?

Kolmandas sektoris on mitmeid väga tänuväärseid haridusega seotud algatusi. Asendusõpetajate vahendamise programmis osalesin 2017. aasta sügisel, mil ise veel töötasin personalijuhina. Olin üks esimesi asendusõpetajaid, kes käis puuduvat õpetajat pikaajaliselt asendamas. Programmis käib aktiivne töö, hiljuti laieneti ka Tartusse, ja seeläbi on mitmed koolid saanud asendusprobleemidele lahenduse. Kindlasti kavatsen nendega koostööd teha. Samamoodi on mul plaanis kutsuda Tagasi Kooli raames külalistunde andma oma valdkonna asjatundjaid ning unistan juba esimesest kooliaastast alates teha koostööd Noored Kooli SA-ga, kus viimati enne Kindluse Kooli tööle asumist värbamis- ja kommunikatsioonijuhina töötasin. Noored Kooli kaudu tuleb igal sügisel Eesti haridusesse hulk aktiivseid, inspireeritud ja hakkamist täis haridusentusiaste.

Teie blogi põhjal jääb mulje, et sportlikud eluviisid on peres au sees.

Abikaasa on mul tõsine suusasportlane ja talviti valime reise selle järgi, kus Euroopas toimuvad klassikalises stiilis suusamaratonid. Meie perega reisime kaasa ning mina tunnen tõelist rõõmu maratonipaikades asuvatest kaunite vaadetega murdmaaradadest ka ise suuskadel liikudes. Lastele meeldib rohkem mäesuusatamine. Just värskes õhus viibimine on minu jaoks hästi oluline. Kolisime kolm aastat tagasi Tallinna südalinna ja pärast seda loobusin autost, millega olin varem läbinud ka väikeseid vahemaid. Liikumiseks kooli ja Tallinnas asuva kodu vahel kavatsen ühendada ühistranspordi ja jalutamise ning üks variant on ka rattaga tööl käima hakata. Tahan lastele eeskuju näidata. Mugavuse nimel ei ole mul plaanis autot soetada.

 

ANNIKA RÄIM CV

Magistrikraad inglise ja saksa keele õpetaja erialal (Tallinna Ülikool)

Post Graduate Certificate in Management Studies erialal „Juhtimine ja jätkusuutlikkus“ (University of Cumbria, Inglismaa)

Rohkelt koolitusi, kursuseid, treeninguid juhtimise, personalijuhtimise, coach’imise, eestvedamise, kommunikatsiooni, psühholoogia, majanduse teemadel

Töötanud üle 20 aasta personalijuhi, juhtide ja juhtimisnõustajana

Alates 2017. aastast organisatsioonide ja eraisikute nõustaja ning coach www.annikaraim.com

Abielus, 2 koolilapse ema

Näitan: 6 tulemust.
Elemente lehe kohta20
of 1