Algavad Peetri pargi ehitustööd

Veebruarikuu lõpus saavad alguse Kungla tee ja Niinesaare tee vahelisele alale rajatava pargi ehitustööd. Seoses sellega võib ajavahemikul märtsist aprillini esineda piirnormidest lubatust suurema müratasemega ehitustöid.

Aasta lõpus läbi viidud hanke tulemusena teostab töid Eesti üks suurimaid ehituskontserne Nordecon AS, kes samas piirkonnas on hetkel ehitamas ka uut Kindluse Kooli.

AS Nordeconi esindaja ja pargi ehitustööde objektijuht Kristjan Ots sõnas, et kuigi meeskond annab endast parima, et ehitustööd ümberkaudseid elanikke ei segaks, siis kindlasti ei jää need ka päris märkamatuks.

„Anname endast parima, et ehitustööd kohalikke elanikke võimalikult vähe häiriksid. Samas on muidugi selge, et eks igasugune ehitustegevus muudab tavapärast rutiini ja võib olla mingitel ajahetkedel segav või ebamugav,“ sõnas Ots.

„Kuna Peetri parki rajatakse ka uus tiik ja seetõttu on vajalik transportida suurem kogus pinnast, siis ilmselt on kevadel läbi elurajooni rohkem liikvel ka suuremat ehitustransporti. Seetõttu palume elanikel olla eriti tähelepanelik ja võimalusel pidada ka lastega vajalikud jutuajamised ehitustööde tõttu liikuvate masinate erilise jälgimise osas,“ tõi Ots välja.

„Müra osas võib arvata, et kõige rohkem tekib seda kõvasse pinnasesse tiigi rajamisel. Loomulikult turvalisuse huvides kogu ala piiratakse, et vältida kõrvaliste isikute ohutsooni sattumist. Palume elanikelt kannatlikku meelt võimalike ebamugavuste tõttu, sest juba sügiseks on tasuks selle eest piirkonnas ainulaadne ja väga kaunis rajatis.“

Pargi esimese etapi ehitustööde maksumuseks koos käibemaksuga kujuneb lepingu järgselt 1 495 200 eurot ja objekti üleandmise viimane tähtaeg on 31. august. Pargi ülejäänud alade projekteerimine ja väljaehitamine on Rae valla eelarvestrateegia kohaselt plaanis läbi viia aastatel 2022–2023 ning selles osas on jätkuvalt oodatud kogukonna ideed ja mõtted, mida seal näha soovitakse.

Peetri park

 
Veebruaris kirjutasime Peetri pargi projektist, mille osas on vallal elanikele häid uudised. Tihedas koostöös SWECO Projekt AS projekteerijatega on esmasest eskiislahendusest jõutud pargi I etapi põhiprojektini, mis on esitatud vallale heakskiitmiseks ja mida teile tutvustada saame. Selle aasta suvel on vallal kavas läbi viia ehitushange ja eesmärgiks on pargi esimene etapp avada 2020. aasta suvel.
Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on esimeses etapis planeeritav maht ca 2 ha, aga kogu planeeritud pargi pindala ca 5 hektarit. „Valla eelarvestrateegias on aastani 2023 Peetri pargi ja keskväljaku rajamiseks ette nähtud lausa 1,8 miljonit eurot. Teises ja/või kolmandas etapis lisanduva mahu osas ootame väga elanike sisendit, mida seal näha soovitakse,“ sõnas vallavanem ja lisas, et hetkel on kindel, et sinna on tulemas lipuväljak koos välikontserdialaga ja koerte jalutusplats. Lõpptulemust saab näha ilmselt aastatel 2022–2023.
 
 
 
Pargi tsoneerimisel on lähtutud ideest, et aktiivsed alad paiknevad pargi äärtel ja passiivsemad alad, mille eelduseks on pigem intiimne ja vaikne ruum, asuvad pargi keskosas. Kuna piirkond on liigniiske, siis on puhkealale kavandatud lauge kaldaga tiik. Tiigi põhjakaldal piirab vee juurde pääsemist tihe haljastus kogu kalda ulatuses. Veele lähedale pääseb ainult tiigi põhjakaldal asuval laudteel, mis kulgeb peamiselt läbi kaldaroostiku ja võsa ulatudes korraks ka veele lähemale. Laudtee on veepoolsel küljel piire kogu ulatuses. Laudtee viib pargi keskosas paiknevale künkale, kus paikneb varikatusega ja pinkidega/kiikudega istumisala. Tiigi idakaldale on kavandatud teine laudtee koos erinevaid istumisvõimalusi pakkuva piknikualaga.
 
Tegevusi nii suurtele kui ka väikestele
Laias plaanis on pargiala jaotatud aktiivsete ja passiivsete tegevustega aladeks. See tähendab, et aktiivsed ja sportlikud tegevused paiknevad Niinesaare ja tulevase Kungla tee ääres ning pargi teises otsas, eemal läbivatest teedest, on veesilm koos selle äärde plaanitud jalutus- ja puhkamiskohtadega, kus on võimalus veeta aega rahulikumas meeleolus.
Pargi südames – turvaliselt eemal liiklusest, hakkab paiknema omanäoline ala meie kõige väiksematele elanikele. Mänguplatsi kujundus on saanud inspiratsiooni lähedal asuvast lennujaamast ja vastavasisulised on ka atraktsioonid. Lisaks tuleb mänguala juurde liikluslinnak. Kõige väiksemate laste mänguala jääb visuaalselt ja füüsiliselt eraldatuks ülejäänud pargialast, kus põhjaosas piirab ala tihe haljasvöönd ning liikluslinnaku poolses osas eraldab mänguväljaku ala rattasõidualast ja muust lõunapoolsest pargialast madal puitpiire.
 
 

Laste mänguala asub pargi keskosas passiivsemas ja rahulikus tsoonis, kuhu on kavandatud lennuväljateemaline mänguväljak erinevate turnimisvõimalustega ja liikluslinnakuga. Kõige väiksemate laste mänguala jääb visuaalselt ja füüsiliselt eraldatuks ülejäänud pargialast, kus põhjaosas piirab ala tihe haljasvöönd ning liikluslinnaku poolses osas eraldab mänguväljaku ala rattasõidualast ja muust lõunapoolsest pargialast madal puitpiire. Liikluslinnakust ja rattakrossialast lõunapoole on kavandatud tihe võsastik ja puistu, mis koos kelgumäega justkui eraldab pargi lõunaosa ja põhjaosa.

Rohkelt võimalusi aktiivseks ajaveetmiseks
Vallavanema sõnul on Peetri elanikud aktiivsed kodanikud ja armastavad veeta aega sportlikult. „Pargi näol lisandub piirkonna inimestele hulganisti aktiivseks ajaveetmiseks mõeldud võimalusi. Meil on hea meel, et valla ehitatud kergliiklusteed on piirkonnas sedavõrd aktiivses kasutuses, aga jooksjad on puudust tundnud pehme pinnasega rajast. Edaspidi saab neid tegevusi nautida pargis, kuhu on kavandatud u 600 meetri pikkune jooksmiseks sobiva kattega valgustatud jooksu- ja suusarada,“ ütles Võrklaev.

 

Rajale lisavad põnevust ka kaks tehislikku tõusu, mis toimivad ühtlasi nii pargi tegevuste kui ka teede ja elamute suunas müra tõkestava vallina. Tegevusi jagub kõigile: noorte poolt kaua oodatud skatepark ja parkuuriväljakud nii algajatele kui ka edasijõudnutele, ringtreeninguks sobilik välijõusaal ja seenioritele sobilikud treeningvahendid, portega piiratud multispordiväljak, kus saab harrastada pallimänge, lauatenniselauad ja liivariba võrkpalliväljakuga. Tervikuga ühildub ka täna juba olemasolev korvpalliplats.
 
 
Erinevaid pallimänge saab harrastada multispordiväljakul, kuid osa aktiivsest tegevusest jääb ka pargi lõunapoolsesse ossa olemasolevale korvpalliväljakule ning kavandatud rannavolle platsile tiigi juures.
 
Veesilm rikastab pargimaastikku
Jalutamist ja lapsevankriga liiklemist soodustab läbi pargi kulgev valgustatud kõnnitee. Rahulikumaks ajaveetmiseks asub pargis ka veesilm, mis lisab põnevust haljastuse ja selle ümber kulgeva laudtee ning jalutusrajaga. Arvestama peaks, et veesilm ei ole mõeldud ujumiseks ja seetõttu on see mitmest küljest piiratud ka tõkestavate elementidega, mis lisavad turvalisust.
Lõpuni aga vee äärde minekut ei tõkestata ja tiigi idakaldale jääb liivariba, kuhu tulevad näiteks lamamistoolid ja võrkpalliväljak. Veesilma sisse on kavandatud liikuv purskkaev, mida on hea vaadelda vee äärde loodavalt puitterrassilt, kus hakkavad paiknema piknikukohad. Kuigi pargi haljastus on veel professionaalide käe all lahendamisel, on kindel, et tuleb nii varju pakkuvaid leht- ja okaspuid kui ka ilutaimi ja madalamad põõsaid. Veesilm annab võimaluse ilmestada tervikut ka lopsaka veetaimestikuga.
 
Liiklusest
Iseenesest mõistetavalt on soositud parki jõudmine jalgsi, jalgratta või lapsevankriga. Selleks on juurdepääsud loodud mööda kergliiklusteid Niinesaare teelt, Suurekivi teelt, Salu tänavalt, rajatavalt Kopli tee pikenduselt ja perspektiivselt Kungla teelt ning atraktsioonide juurde on ettenähtud rattaparklad. Siiski asub pargi mõlemas otsas ka parkla autodele.
 
 

Parki on projekteeritud seljatoega pinke põhiteede ja platside äärde ning varikatustega istumiskohad mänguväljakul, tiigi ääres ja künkal. Parki on projekteeritud erinevaid maastikku mitmekesistavaid kuni 3 m kõrgusega pinnavorme, mis on moodustatud tiigist väljakaevatud pinnasest.

Lähemalt rulapargist
Betoonist rulapargid said alguse USA’st, kus 1965. aastal Arizonases ehitati esimene omataoline. Vanim siiani kasutuses olev USA betoonpark, Ocean Park, ehitati aastal 1976 Marylandis. Märkimist väärib ka Austraalias asuv Albany „ussi-rada”, mis ehitati aastal 1972 ja on tänaseni heas sõidukorras. 1990-ndatel sai betoonparkide ehitamine populaarseks ka Euroopa riikides, Soomes ehitati esimene aastal 2006 ja Eestis valmis esimene omataoline aastal 2012 Otepääle.
Peetri parki rajatava skatepargi projekteeris ka Eesti esimese betoonist skatepargi rajanud Betoondetail OÜ ja oma lahenduselt on see sarnane Võru linnas asuva ainulaadse pargiga, mis on saanud mitmeid tunnustusi. Eesti Kommunaalmajanduse Ühing tunnistas Võru skatepargi 2017. aasta parimaks kommunaalrajatiseks ja Eesti Kodukaunistamise Ühenduse poolt korraldatud üleriiklikul konkursil „Eesti kaunis kodu 2018” pälvis Võru skatepark eriautasu „Parim tervisespordirajatis”.

 

Ainulaadseks teeb Võru skatepargi bowl-element (kauss/bassein) koos korraliku drenaažiga. Peetrisse tulev park aga on veel sammuke vingem, sest kauss-element on suurem. Kuigi betoonist park on juba oma olemuselt vaiksem kui vineerist lahendus, siis teeb Peetri pargi eriliseks ka see, et skatepark on viidud maapinna sisse, mis summutab müra veelgi. Lisaks on maastiku kujundusega plaanis luua selle ümber vall, mis lisab lahendusele omapära, aga toimib ka müra summutajana mõlemas suunas – et vähendada liiklusmüra pargis ja pargis tekkivat müra naabruses.
 
Projekteeritud puhkeala põhjaosa on tsoneeritud peamiselt aktiivsetele tegevustele, milleks on erinevad sportimisvõimalused – skatepark, parkuur, välijõusaal, lauatennis, multispordiväljak. Nii-öelda tänavasport – rulasõit, rattasõit, tänavakorvpall – on kavandatud hästi ligipääsetavaks tänavaruumist ja ka parklast. See on aktiivne pargi väljak, kus on liikumist, kogunemist ja saginat. See on uus kohtumispaik ja oma ruum noortele. Helide summutamiseks ja mingil määral ka pargi sees hoidmiseks on kavandatud müravall ümber skatepargi ja multisprodiväljaku.
 

Peetri park ja tervisekeskus

 
31. jaanuariks oli vallavalitsus kokku kutsunud Kungla tn 36 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamise koosoleku. Vallal on hea meel, et Peetri kandi inimesed mõtlevad enda elukeskkonda puudutavatel teemadel väga aktiivselt kaasa ja registreerimislehe alusel oli kohale tulnud üle 90-ne inimese. Mida tutvustusel selgitati toome välja olulisemate küsimuste kaupa.
 
Kas ja millal tuleb Peetri park?
Peetri park tuleb, Rae valla eelarvestrateegias aastani 2023 on Peetri pargi ja keskväljaku rajamiseks ette nähtud 1,8 miljonit eurot. Töödega on juba ka alustatud – hetkel käib esimeses etapis rajatava osa projekteerimine ja ehitus algab sel aastal. Esimese etapi valmimine on ette nähtud hiljemalt aastal 2020. Kogu park on valmis aastal 2022.
 
Kuhu ja kui suur tuleb Peetri park?
Kogu ala pindala on ca 5 hektarit. See võtab enda alla järgmised kinnistud, Kungla tee 43 pindalaga 1,8 hektarit, Kungla tee 38 - 1,1 ha ning Kungla tee 36 - 1,2 ha. Lisanduvad veel Kopli tee 7 ja 9 ja Suurekivi tee 29 asuvad väiksemad kinnistud, mille pindala on kokku ligi 0,9 hektarit.
 
 
Millist osa sellest mõjutab Kungla 36 kinnistu detailplaneering?
31. jaanuaril toimunud Kungla tee 36 detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustus puudutab osa Kungla tee 36 kinnistust ehk vähem kui 1/5 kogu Peetri pargi mahust (eelmisel joonisel märgitud sinisega) . Antud kinnistul kehtib aastal 2014 kehtestatud detailplaneering, mille põhjal on tervisekeskuse loomine sinna olnud algusest peale ettenähtud.
 
Miks soovitakse muuta aastal 2014. kehtestanud Peetri külaplatsi ja lähiala detailplaneeringut?
2014. aastal kehtestatud planeeringu järgi on võimalik rajada 300 ruutmeetri suuruse ehitisaluse pinnaga 2 korruseline hoone. Selle ajaga võrreldes on Peetri kandi elanike arv kasvanud – võrreldes 2015. aasta esimese jaanuari seisuga lausa 49% ja kasv jätkub.
Lisaks on vald vahepeal saanud olulise kogemuse võrra rikkamaks – läbi on projekteeritud EL rahastus nõuetele ja kaasaegsete tervishoiuteenuste pakkumiseks sobiv Jüri tervisekeskuse hoone.
Sellest lähtuvalt jõuti arusaamale, et kehtiva Peetri külaplatsi ja lähiala detailplaneeringuga lubatud ehitusmahuga ei ole võimalik Peetri piirkonna vajadustele vastavat tervisekeskust tulevikus rajada ning asuti koostama uut detailplaneeringut Kungla tee 36 kinnistule.
 
 
Millised on muudatused, mida soovitakse võrreldes kehtiva detailplaneeringuga teha?
Vallavalitsuse algne ettepanek oli uus ehitusmaht planeerida varuga, et saaks tulevikus vajadusel hakata pakkuma ka laiemat ringi tervishoiuga seotud teenuseid, sest piirkond on kiiresti kasvav ja kõiki soove ning vajadusi täna ette näha ei ole võimalik. Planeeringu algatamisel välja pakutud idee oli anda Kungla tee 36 krundile ehitusõigus kuni kahe hoone ehitamiseks ehitisaluse pinnaga kokku kuni 2000 ruutmeetrit.
Juba enne eilset eskiislahenduse tutvustust tehti piirkonna inimeste poolt aga mitmeid ettepanekuid mahu vähendamiseks, eesmärgiga säilitada senine kvaliteetne elukeskkond. Sellest tulenevalt pakkus vallavalitsus ka alternatiivse lahenduse, mis võimaldaks rajada tervisekeskuse, kus saaks sarnaselt Jüri alevikku rajatava tervisekeskusega kõik esmased vajalikud tervishoiuteenused tagada, kuid mis arvestaks senisest enam naabrite soovidega ehitusmahu vähendamise osas.
Seega on valla ettepanek täna kehtiva detailplaneeringuga võrreldes muuta kahte olulisemat asja – seni ettenähtud 300 ruutmeetrise ehitisaluse pinnaga kahe korruselise hoone ehituse asemel võimaldada kinnistule tulevikus kuni 1000 ruutmeetrise ehitisaluse pinnaga kahe korruselise hoone ehitamist koos normatiividele vastava parklaga.
Oluline on märkida, et Kungla tee 36 kinnistu sihtotstarve, mis on täna ühiskondlike ehitiste maa, jääb ka uue planeeringu järgi samaks ning selles osas mingeid muudatusi ei tehta. See omakorda tagab, et ka tulevikus on võimalik sinna rajada ainult ühiskondlikuks kasutamiseks ette nähtud hooneid.
 
Millal hakatakse Peetris perearstiteenust pakkuma ja millal võiks valmida kõne all olev planeeritav perearstikeskus Kungla tee 36 kinnistule?
Ettevõte Haldja Hambaravi OÜ on sõlminud kokkuleppe rentida ca 600 ruutmeetrit põrandapinda Compakt Kinnisvara poolt rajatavasse Peetri keskushoonesse (Küti tee 4), mis valmib sel sügisel. Koostöös partneriga on ettevõttel plaan rajada kaks perearsti kabinetti ja viis hambaravi kabinetti.
Hetkel kõne all oleva planeeringuga loodavad eeldused Kungla 36 kinnistule tervisekeskuse ehituseks võiks realiseeruda siis, kui Peetri keskushoones on teenus hästi käivitunud ja tekib vajadus lisaruumideks, kas perearstile või muudele tervishoiuteenustele. Teine oluline eeldus on, et vallal on sellise tervisekeskuse rajamiseks endal vahendid, õnnestub kaasata rahastust Euroopa fondidest või leida koostööpartner erasektorist.
Sellele eelneb aga minimaalselt pooleaastane detailplaneeringu koostamise protsess. Seega on konkreetseid kuupäevi vara nimetada ja esialgu jääb Kungla 36 kinnistu vähemalt mõneks aastaks veel tühjaks ning kaetuks muruga.
Kui tulevikus otsustatakse Peetri perearstikeskuse ehitamise osas teha koostööd erasektoriga, siis saab see toimuma läbi avaliku hoonestusõiguse konkursi ning tingimustel, et sinna saab tulla ainult elanikke teenindav tervisekeskus.
 
 
Mis on järgmised sammud?
31. jaanuaril toimund eskiislahenduse tutvustuse käigus tõid elanikud välja mitmeid küsimusi sh liikluskoormuse, hoone paiknemise ning parkimiskohtade mahuga seotud mõtteid. Planeeringu edasine protsess näeb ette nende ettepanekute läbi vaatamist ning analüüsimist ja vajadusel vastavasisuliste uuringute tellimist. Kõik planeeringut puudutavad ettepanekud ja küsimused on aga jätkuvalt valda oodatud.

 

Näitan: 3 tulemust.