« Назад

Kolme aasta pikkuse töö tulemusel on Kurna park tundmatuseni muutunud

Algusest tänaseni

Värvika ajalooga Kurna mõisa on esmamainitud  1384. aastal  Koiranea nime all ja kuulub Eesti vanimate mõisate hulka, mille ajalugu on vaadeldav enam kui viiesaja aasta vältel. Mõis on olnud  koduks viiele mõisinike dünastiale. Viimane mõisnik Nicolai Koch müüs selle 1917. aastal Tallinna Linnavalitsusele. Peale teist ilmasõda rajati mõisa asemele kolhoos „Rahva Võit“ ning hiljem kuulus mõisakompleks A. Sommerlingi nimelisele sovhoosile. Mõisa härrastemajas on tegutsenud algkool, töötanud kauplus ja asunud korterid. Hetkel kuulub mõisahoone  eraomandusse. Aastaid tühjalt ja hooleta seinud ainulaadne historitsistik hoone leidis peale 7. augusti  põlengut jäädavalt koha ajaloo prügikastis.

Mõisapargi rajamise kohta puudub informatsioon, kuid juba esimesel teadaoleval mõisaplaanil 1697. aastast on praeguse pargi ala ja seda ümbritsevad kivimüürid näha. Pargi sümboliks saanud tiikidest  pärinevad esimesed andmed 1873. aasta kaardilt, kus on näha tiikide süsteem ning välja kujunenud mõisaansambli hoonestus. Rahvapärimuse järgi olevat tiigid kaevatud näljaaastatel 1647– 1649 (mälestuskivi daatumiga asub pargi südames), kui talurahvas käis mõisas leiva eest kaevamas. Sellest tulenevalt ka nende rahvasuus tuntud nimi „näljatiigid“. Täna pargis jalutades on esiisade katsumusi võimatu endale objektiivselt ette manada, kuid tiikide muljetavaldav suurus ning mõte nende käsitsi kaevamisest annab jätkuvalt elavat tunnistust möödunud aegade valust.

Vaevaline uus tulemine

Mõtteid pargi taasavamisest on mõlgutatud juba aastast 2011, kui vallavalitsuse tellimusel koostati toona aastakümneid hooleta olnud pargile esmane hoolduskava ning asuti jõudumööda seal toimetama. Suuremaks tööks läks aga kaks aastat tagasi, kui jõuti arusaamisele, et mõisapark on sobilik paik ka niisuguse ammu endale vallas kohta otsinud, ent toona võrdlemisi uue ja populaarse spordiala jaoks nagu discgolf. Selline lõppeesmärk andis töödele juba selgema suuna.

Esialgsete plaanide kohaselt võinuks park saada valmis ka 2017. aasta lõpus, kuid toonane vihmane suvi ei võimaldanud pinnasel masinatega töötamist ning nii lükkus projekt edasi. Täna on tööd lõpusirgel ja selle pargi puhul on oluline, et nii valla kui ka kogukonna perspektiivist lähtuvalt on tegemist eelkõige pärandkultuuri projektiga, kuhu discisõprade kõrval on väga oodatud ka teised huvilised. 

Viimase kolme aasta jooksul ka ise pargis loendamatuid töötunde rassinud majandusvaldkonna abivallavanem Madis Sariku sõnul lisab sportlik vabaajaveetmise võimalus discgolfiraja näol küll lisandväärtust, kuid ei ole ka pargi alla kulunud investeeringute mõistes esmatähtis.

„Projekti kogueelarve ületab tööde perioodi peale küll priske 200 000 euro piiri, kuid mängimiseks mõeldud raja ja märgistuste osa moodustab sellest vaid 14 000.  Suurima kuluartikli moodustasid hoopis erinevad taastamis- ja heakorratööd. Näiteks pargis asuvate ja kultuurajalooliselt oluliste „näljatiikide“ puhastamine sinna aastakümnete jooksul kuhjunud setetest, tiikidevaheliste ajalooliste sildade taastamine, vaateplatvormi rajamine ja ka näiteks vajalikele haljastustöödele eelnenud dendroloogilised uuringud,“ selgitas Sarik.

Lisaks Rae valla eelarvele toetasid projekti 10 000 euroga Maxima Logistikakeskus, 20 000 suuruse investeerinuga oma eelarvest naabervald Kiili ja 43 420 euroga PRIA läbi oma LEADER programmi.

Kõik algab kogukonnast

Suure tõenäosusega ei räägiks me täna Kurna pargist, kui projekti taga ei oleks algusest peale olnud külavanem  Aivar Aasamäe ja küla inimeste raudne tahe.  Veelgi enam, kogukond on aastate jooksul korduvalt ka ise käe külge pannud. „Ilmselt said vallainimesed  2017. aastal  Teeme Ära talgutel osaledes aru, et kogukonna jaoks on tegemist tõeliselt olulise objektiga – tookord osales  80 inimest ja üheskoos toodi pargist välja kaks suurt konteineritäit prügi,“ meenutas külavanem. Tänavu toimunud Maailmakoristuspäeva raames olid pargi korrastustöödel Jüris asuva ettevõtte ABB töötajad.

29.septembril koguneti taas talgutele, et üheskoos istutada 101 puud. „Kurna seltskonna jaoks on olnud väga tegus aasta ja see on tõeline kordaminek, et Eesti Külaliikumine Kodukant eraldas meile läbi taotlusvooru mitte lihtsalt vahendid, vaid seda lausa maksimumsummas. See näitab veelkord pargi olulisust ja loomulikult meie projektikirjutaja kõrget taset,“ sõnas külavanem.  Sellega on saanud iidne ja väärikas park täiendust suurte ja korralike puude näol järgmiseks sajaks aastaks.

Töö jätkub

Abivallavanema sõnul aga park veel ka täna päris valmis, kuigi kettagolfareid käib ilusate ilmadega mängimas keskmiselt saja kaupa päevas.  „Kurna mõisapargi korrastamise lõplikust maksumusest on täna veel vara rääkida, sest näeme juba täna enne pargi avamist, et discgolfi mängijad seisavad rajale minekuks lausa järjekorras. Hinnanguliselt külastab parki 100 huvilist päevas ja peame täna plaani mõne IT-lahenduse toel soovijatelt ka halduskulude katteks raha koguma. Haldus ja koormusest tekkivad lisakulud on raskesti prognoositavad, kuid teame täna, et tulemata need ei jää -  juba vaid viimase aasta jooksul oleme pidanud kuuel korral koristama pargist tormimurdu, mis on oluline ka külastajate ja mängijate ohutuse tagamiseks. Samuti vajab ajalooline park järjepidevat hoolt ja korrastustööde jätkamiseks oleme järgmise aasta eelarvesse selleks ka vahendid ette näinud,“ lisas abivallavanem pargi edasisest haldusest rääkides.