Rehabilitatsiooniteenused

Rehabilitatsiooniteenus on riiklik sotsiaalteenus, mille laiemaks eesmärgiks on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnaelus osalemist. Puudega laste puhul on üldiseks eesmärgiks seatud lapse arengu ja hariduse omandamise toetamine, tööealistel inimestel on eesmärgiks seatud tööl püsimise soodustamine või tööle saamine ning eakatel inimestel iseseisev toimetulek (EPIK).

Riiklik rehabilitatsioonisüsteem jaguneb 

  • sotsiaalseks
  • tööalaseks
  • meditsiiniliseks

Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja tööalase rehabilitatsiooni teenust korraga ei saa.

Sotsiaalne rehabilitatsioon

Eesmärk on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema võimalusi ühiskonnaelus osaleda, toetada õppimist ja arendada eeldusi töövõime teatud tasemel omandamiseks või taastamiseks. Pakub sotsiaalkindlustusamet.

Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenus on oma olemuselt aktiivne, st et inimene teeb ise võimetekohaselt kõiki tegevusi, mida eesmärgi saavutamiseks on vaja teha – näiteks võimleb või õpib abivahendi abil riietumist. Neid oskusi harjutatakse rehabilitatsioonispetsialisti juhendamisel ja abiga, kuid lisaks annab spetsialist harjutusi ja ülesandeid, mida teha kodus iseseisvalt või koos pereliikme/hooldajaga. Kuna rehabilitatsiooniteenuse tulemuslikkuse eelduseks on alati inimese aktiivne osalus, siis passiivsed protseduurid nagu massaaž, ravivann, soolakamber, külmaravi jmt ei kuulu rehabilitatsiooniteenuste hulka.

Tööalane rehabilitatsioon

Mõeldud tööealistele vähenenud töövõimega inimestele ehk inimestele, kellel on puue või püsiv töövõimetus või osaline töövõime ning kes on hõivatud (töötajad, õppijad, ettevõtjad, ajateenistuses olijad) või otsivad tööd (on registreeritud töötud). Tööalast rehabilitatsiooni pakub töötukassa.

Tööalast rehabilitatsiooni võib näiteks olla vaja selleks, et parandada liikumisoskusi või kõnet, õppida kasutama abivahendeid, lahendada psühholoogilisi probleeme. Samuti võib vaja olla nõustamist, et leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema. 

Meditsiiniline rehabilitatsioon

Meditsiinilise rehabilitatsiooni ehk taastusravi või muude tervishoiuteenuste ja sanatoorse ravi saamiseks tuleb pöörduda oma perearsti või vajaliku eriarsti poole.

Täpsem info riigiportaalis Eesti.ee