„Väga häid suusaradasid veel 17.jaanuari seisuga pole", ütles keskkonnaspetsialist Birgit Parmas, kes selgitas, et iga sadav lumekiht on praegu teretulnud, sest rajameister peab sõitma mitu korda mootorsaaniga radadest üle, et jõuaks kvaliteetse tulemuseni.
16. jaanuari seisuga oli rajale sadanud pehme lumi ca 15 sentimeetrise kihina ning seda võib piisavaks pidada vähenõudlikule uisusammu harrastajale. Sama päeva õhtul kella 18.00 paiku pidas seda piisavaks Jüri terviseradade 900 meetrisel ringil vaid kaks suusatajat.
Tänavu saab olema suusatajate kasutada Jüri terviseraja 1,6 pikkune ning 2,6 ja 5,3 kilomeetri pikkused rajad. Kuid suusatajad peavad arvestama, et terviseradadel käib külmal ajal töö veel 600 meetrise lõiguga, mida ehitatakse laiemaks ja tõstetakse, et edaspidi oleks radade laius ühtlasem. „Selliseid töid saab ehitustehniliselt teha vaid talvel ning seetõttu on 600 meetrine lõik suletud", selgitas Birgit Parmas.
Kuna suusarajad ei ole veel lõplikult valmis, siis Birgit Parmas soovitab kasutada vanemat suuska, sest mõnes kohas on lumekiht õhuke ja pinnas veel väljas. Saabuval nädalavahetusel ei ole veel ka klassikaradasid.
Abivallavanem Madis Sariku sõnul on peatselt kvaliteetseks saavad suusarajad valgustatud ning see tähendab, et neid saab kasutada hommikul kella 6.00-st kuni kella 23.00-ni. „Terviseradade valgustusse investeeriti tänavu 42 360 eurot, millest PRIA toetus läbi Leader meetme oli 30 600 eurot".
Hea uudis on abivallavanema sõnul see, et peatselt on Jüri Terviserajad kantud ka SA Eesti Terviseraja nimekirja.
