Juhised ja usaldusväärse info leiad Päästeameti veebilehelt www.olevalmis.ee. Käitumisjuhised on seal kättesaadavad lisaks eesti keelele ka inglise ja vene keeles. Need leiab ka nutirakendusest „Ole valmis“, mis toimib ka siis, kui elektrit ei ole – eeldusel, et on eelnevalt juba nutiseadmesse alla laetud.
Allpool oleme koondanud olevalmis.ee veebilehelt kõige olulisema ning lisanud iga teema juurde ka vastava lingi, et hõlbustada info leidmist.
Pildid: olevalmis.ee
Käitumisjuhised kriisiolukordadeks
Kuidas kriisiks valmistuda
Kriisideks valmistumiseks on oluline koostada plaan ja eelnevalt läbi mõelda vajalikud tegevused. Kriisiplaani peamine eesmärk on tagada, et suudad vähemalt nädala iseseisvalt hakkama saada. Mida suurem kriis, seda kauem võib võtta kohaliku omavalitsuse või riigi abi jõudmine sinuni. Alustuseks hinda oma kodu ja ümbruskonna võimalikke riske ning mõtle, kuidas erinevates olukordades toime tulla. Aruta pereliikmete, naabruskonna või korteriühistuga, millised kriisid on teie piirkonnas kõige tõenäolisemad ning milliseid samme nende korral astuda. Mõtle läbi, millistest elutähtsatest teenustest su igapäevaelu sõltub (elekter, side, küte) ja leia alternatiivsed lahendused juhuks, kui üks või enamik neist katkeb. Oluline on, et kõigil pereliikmetel oleks kriisiplaanis kindlaks määratud oma roll ja tegevused.
Valmistumine perega
- Mõtle läbi, millistest elutähtsatest teenustest sinu kodu sõltub (elekter, vesi, küte, side, kanalisatsioon). Vaata kriitiliselt üle kodused varud, sealhulgas sularaha, ning hinda ravimite ja koduapteegi seisukorda.
- Lepi lähedastega kokku, kuidas kriisi ajal ühendust hoida või kus kokku saada. Hinda, kas keegi lähedastest vajab kriisiolukorras kohest tuge.
- Veendu, et kõik olulised dokumendid ja esmavajalikud asjad oleksid kergesti kättesaadavas kohas, et vajadusel kiiresti kaasa haarata. Räägi perega läbi hädavajalike vahendite (näiteks koduapteek) asukohad ja kasutamine (näiteks kuidas vett või gaasi kinni keerata, generaatorit kasutada).
- Koonda enda jaoks olulised kontaktid, sealhulgas naabrid, korteriühistu liikmed, teenusepakkujate telefoninumbrid ja kohaliku omavalitsuse infonumber.
Arutage läbi
- Millal ja kuidas kriisiolukorras abi kutsuda.
- Kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna.
- Kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada.
- Kuhu võiksite ohu korral ajutisel minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde).
- Millistes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda.
- Millal on ohutum jääda koju.
- Mida kodust lahkudes ehk evakueerudes kaasa võtta.
- Kuidas kriisiolukorras koduloomade eest hoolitseda.
Loe, kuidas valmistuda kriisiks koos kogukonna või korteriühistuga: www.olevalmis.ee/kuidas-kriisiks-valmistuda
Kriisiks saab igaüks iseseisvalt valmistuda. Selleks mõtle läbi, millised varud sul on kodus olemas ja milliseid vaja täiendada. Kriisiolukorras võib juhtuda, et kodust lahkumine pole võimalik, poodi ei saa joosta või on mõni eluks vajalik teenus katkenud nagu näiteks elekter, vesi või küte. Sellistes olukordades on tähtis, et kodus oleks piisavalt vett, toitu ja muid tarvilikke vahendeid, et saaksid iseseisvalt hakkama vähemalt nädal aega.
Mis varud peavad olema?
- Valmistu kodus iseseisvalt hakkama saama ilma elektri, vee ja kütteta vähemalt ühe nädala.
- Hoia kodus oma vajadustest lähtuvalt varusid: vesi, toit, ravimid ja muu sinule vajalik, kui elekter puudub. Auto kütusepaak hoia võimalusel alati pooltäis.
- Kriisivaru ei ole midagi eraldiseisvat, vaid see võib olla igapäevaselt kasutatav. Jälgi, et sul oleks vähemalt nädalane tagavara. Vaata üle, mis sul kodus juba olemas on ning mida oleks vaja juurde osta.
Koduste varude kohta loe rohkem: www.olevalmis.ee/kodused-varud
Mõtle läbi, millised on elektrikatkestuste mõjud sinu kodus ning kuidas neid leevendada. Näiteks, millised seadmed sõltuvad elektrist: lambid, pliit, külmkapp, pesumasin, TV ja raadio, telefonide ja muude seadmete laadimine. Samuti võivad välisuste kiibid ja väravad töötada ainult elektriga. Paljudes kodudes sõltub elektrist ka veevarustus ja kanalisatsiooni äravool. Pikema elektrikatkestuse ajal võivad poed, apteegid ja tanklad olla suletud. Seetõttu veendu, et sul on kodus olemas kõik vajalik, et suudaksid vähemalt nädal aega ise hakkama saada. Ära jäta valmistumist viimasele hetkele – varu vajalikud asjad juba täna!
Elektrikatkestuseks valmistumise kohta loe rohkem: www.olevalmis.ee/elektrikatkestus
Kraani- või kaevuvee puudumine mõjutab oluliselt kogu igapäevaelu. Samas on joogivett lihtne varuda ja see säilib üsna kaua. Arvesta, et veekatkestuse puhul ei pruugi töötada ka kanalisatsioon ehk ei saa tavapäraselt kasutada tualettruumi. Kaardista probleemid, mis sinu kodus tekivad, kui vett ei ole. Kui sõltud ühisveevärgist, uuri korteriühistu, teenusepakkuja, või kohaliku omavalitsuse kaudu, kuidas on tagatud elanike veega varustamine teenuse katkemise korral.
Kuidas valmistuda veekatkestuseks?
- Hoia kodus võimalusel 3 liitrit vett inimese kohta üheks ööpäevaks.
- Varu koju veepuhastustablette või veefiltreid.
- Varu koju niiskeid puhastuslappe, desinfitseerimise vahendeid, prügikotte ja hügieenitarbeid.
Veekatkestuse korral toimimise kohta loe rohkem: www.olevalmis.ee/veekatkestus
Selgita välja kas sinu kodu küte sõltub elektrist, maagaasist, vedelkütusest või hoopis keskküttest? Püüa leida alternatiivseid kütmise viise. Kui elad kortermajas, hinda koos korteriühistuga, kas majas saab kasutada alternatiivseid kütteseadmeid.
Kuidas toasoojata hakkama saada?
- Kodus võiks olemas olla vähemalt üks elektrist sõltumatu kütteseade, näiteks tava- või gaasikamin, puuküttega ahi või pliit. Hoolitse selle eest, et kütteseadmed oleks nõuetele vastavalt hooldatud.
- Kui soojendad tuba kamina või ahjuga, tee seda vaid siis, kui oled ärkvel, ning kustuta kütteallikad enne uinumist.
- Varu küttematerjali ühenädalane varu nii põhi- kui ka alternatiivse kütteseadme jaoks. Järgi küttematerjali hoiustamisel ohutusreegleid!
- Mõtle läbi, kas küttekatkestusel on vaja tühjaks lasta vee- ja küttetorud, lülitada sisse tsirkulatsioon või lasta veel kraanist joosta, et vähendada torude külmumisohtu. Tee kindlaks, kuidas süsteemid sinu kodus toimivad.
- Vee- ja küttetorustiku külmumisohu vältimiseks soojusta torud (soojusisolatsioon, riidega, vms).
Küttekatkestuse korral toimimise kohta loe rohkem: www.olevalmis.ee/kuttekatkestus
Side võib katkeda enamasti elektrikatkestuste või ulatuslike küberrünnakute tõttu.
Kuidas sidekatkestuseks valmistuda?
- Kirjuta üles olulised telefoninumbrid (pereliikmed, naabrid, 112 ehk Häirekeskus, 1247 ehk riigiinfo telefon, kohaliku omavalitsuse infotelefon jms). Side katkemisel või telefoni aku tühjenemisel ei pruugi kontaktilist olla kättesaadav, aga siis on võimalik lähedastele helistada näiteks kellegi teise telefoni laenates.
- Lauatelefon ja wifi ruuter ei tööta elektrikatkestuse ajal.
- Telli mobiilne internet – see töötab seni, kuni võrgul on varutoide ja seadme aku kestab. Ulatusliku katkestuse korral võib andmeside olla piiratud ja aeglane ehk veebide kuvamine on aeglane. Väldi mittevajalikke mobiilikõnesid ja kasuta sidet ainult hädavajadusel.
- Halva levi korral mine õue või kõrgemale kohale. Väga kehva levi puhul (nt ka suurürituse ajal) eelista SMS-i helistamisele.
- Soeta patareidega, dünamo või päikesepatareiga töötav raadio. Uudiseid saad jälgida ka autoraadiost.
- Varu akupank ja patareid, millega saad telefoni vajaduse laadida. Veendu, et akupangad on alati laetud.
- Uuri, kuidas jälgida vabalevis telekanaleid. Näiteks toa- või katuseantenniga.
- Tea, kust häda korral abi saab. Näiteks, kus asub lähim kerksuskeskus, päästekomando, politseijaoskond, erakorralise meditsiini osakond.
- Hoia kodus sularaha, sest andmeside katkestuse korral ei pruugi mobiilimaksed ja pangakaardid toimida sealhulgas isiku autentimist kasutavad rakendused (nt Mobiili-ID ja Smart-ID).
- Lepi perega kokku kohtumispaik, juhuks, kui üksteisega ei saa ühendust.
Sidekatkestuse kohta loe rohkem: www.olevalmis.ee/sidekatkestus
Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke otse võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks. Sellises olukorras kasutab riik ohuteavituse süsteemi nimega EE-ALARM. Selleks, et olla valmis ohuteavitustele kiirelt reageerima, tasub juba praegu end kurssi viia juhistega, kuidas kriisiolukorras käituda.
Riik teavitab ohust alati mitme kanali kaudu.
Ohuteavituse süsteemi EE-ALARM moodustavad täna ohualapõhine sms, mobiiliäpid Eesti äpp ja Ole valmis, sireenid ning ribatekst ERR kanalitel.
Ohuteavituse edastab riik alati mitme kanali kaudu, sest kõige kiiremad teavituskanalid (näiteks sireenid) sisaldavad alati kõige vähem infot. Selliselt tagatakse info levik ka olukordades, kus mõni kriisinfo kanal tehnilistel põhjustel võib-olla ei toimi. Ohuteavituse puhul on saatja alati EE-ALARM, ribtekstil on samuti kuvatud "EE-ALARM". Sireenid käivitatakse ainult äärmuslikul juhul, kui on kiire ja vahetu oht elule.
Loe erinevate ohuteavituse süsteemi kanalite kohta OLE VALMIS veebilehelt: www.olevalmis.ee/ohuteavitus-ehk-ee-alarm
Varjumine on hädavajalik olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht sinu elule ning tervisele. See võib olla suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu olukord. Varjumise eesmärk on kaitsta end lööklaine, põlengusuitsu, lendavate esemete või kildude ja muu otsese ohu eest. Kõige parem koht varjumiseks on lähim tugevate seintega ruum, kus saad olla eemal akendest. Ohuolukorras on kõige olulisem kiirus, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on.
Kuidas ja kuhu ma pean varjuma?
Varjumise korralduse annab riik sulle vahetu ohu olukorras erinevate ohuteavituse- ja meediakanalite kaudu. Kui kuuled sireene, saad EE-ALARM ohuteavituse, kuuled või näed rakette või kahtlaseid droone, varju kohe – seal, kus parasjagu viibid! Otsi olukorra kohta lisainfot alles siis kui oled oma turvalisuses veendunud.
Loe lähemalt erinevates asukohtades varjumise kohta: www.olevalmis.ee/varjumine
Viimati uuendatud 05.02.2026
