Vastavalt juulist kehtima hakkavatele seadusemuudatustele tõuseb tavajäätmete ladestamise saastetasu 90 euroni tonni kohta (varasemalt 30 eurolt), segaolmejäätmete põletamisel rakendub 60-eurone tonnihind ning sortimisjäägile, sealhulgas pakendijäätmete ja biolagunevate jäätmete käitlemisel tekkivale sortimisjäägile (võõrised, mis võetakse sorditud jäätmetes välja), kehtestatakse 40-eurone põletustasu.
Tulenevalt lisanduvatest tasudest tõstabki AS Eesti Keskkonnateenused segaolmejäätmete käibemaksuta käitlushinda Rae vallas 7,19 eurolt 12,35 euroni kuupmeetri kohta ning köögi- ja sööklajäätmete hinda seniselt 0 eurolt 2 euroni kuupmeetri kohta.
ERMEL: lisaks jäätmeveole mõjutab muudatus ka toidu hinda
Eesti ringmajandusettevõtete liidu (ERMEL) tegevjuht Margit Rüütelmanni sõnul lisanduvad uued tasud vahetult jäätmekäitluse kulubaasile, avaldudes mõju nii segaolme- kui liigiti kogutud jäätmete käitlemisele. „Seda mõju võib võrrelda käibemaksu tõusuga: kui riik tõstab maksu, kajastub see paratamatult teenuse lõpphinnas, kuna ettevõtjal puudub võimalus seda kulu enda kanda võtta,“ ütles Rüütelmann.
ERMEL-i tegevjuhi sõnul kergitab seadusemuudatus ka toiduainete hindu. „Riigi kehtestatud 50-sendine hinnapiir ei kajasta tegelikke kogumis- ja veokulusid – hinnanguliselt on ühe konteineri tühjenduse hind keskmiselt 2-3 eurot,“ ütles Rüütelmann, kelle sõnul katavad ülejäänud kulud tootjavastutusorganisatsioonid ehk tootjad. „See tähendab, et kulud kanduvad edasi toodete hindadesse ning jõuavad lõpuks ikkagi tarbijani.“
Rüütelmanni sõnade kohaselt tuleb samuti arvestada tõsiasjaga, et ka liigiti kogutud pakendijäätmete käitlemine ei ole kuluvaba: sortimisel tekib paratamatult jääk, mis suunatakse põletusse ning sellele rakendub 40 euro suurune tasu tonni kohta. „Seega mõjutavad uued tasud lisaks segaolmejäätmetele ka liigiti kogutud jäätmete käitluskulusid,“ ütles Rüütmann.
